Euroopa kalender 9.10–15.10 – Euroopa peab rännet paremini haldama

9. Oct 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

I Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

Sise- ja justiitsministrid arutavad rännet, sh komisjoni uusi ettepanekuid rände paremaks haldamiseks

Ränne on alates 2015. aastast olnud Euroopa Liidu riikide jaoks üks keerulisemaid teemasid. Kahe aasta jooksul, kui ELi rändepoliitikat sisuliselt alles asuti üles ehitama ja siseturvalisust suurendama, on saavutatud palju, aga mitte piisavalt. Seepärast on ränne ja siseturvalisus ka eesistuja Eesti prioriteedid. Järjekordne arutelu Eesti juhtimisel toimub 12.–13. oktoobril sise- ja justiitsministrite kohtumisel Luksemburgis.

Euroopa Komisjon esitas uued ettepanekud rände paremaks haldamiseks septembri lõpus. Need pigem jätkavad juba astutud samme. ELi rändepoliitika toetub neljale sambale:
– ebaseadusliku rände vähendamine;
– seadusliku rände soodustamine;
– varjupaigapoliitika;
– välispiiride kaitse ja piirivalve.

Täna on olukord selline, kus kõikides valdkondades on palju ära tehtud, aga püsivaid lahendusi veel pole. Põhjalikku eestikeelset ülevaadet seni saavutatust saab lugeda siit. Ülevaade välispiiride kaitse ja piirivalve arendamise seisust on eesti keeles kättesaadav siin.

Euroopa Komisjon on oma ettepanekud rändepoliitika arendamiseks teinud, aga liikmesriikide arutelu läheb vaevaliselt ja seetõttu nägi komisjon vajadust esitada lisaettepanekud, mis aitavad ebaseaduslikku rännet vähendada. Need puudutavad kahte valdkonda: ümberasustamist kolmandatest riikidest ja sisserännanute tagasisaatmist.

1. Ümberasustamine ja ümberpaigutamine. Need mõisted kipuvad sageli segi minema. Täpsustuseks, ümberasustamine on pagulaste asustamine Euroopa Liitu kolmandatest riikidest ja ümberpaigutamine on juba ELi jõudnud ja selleks kvalifitseeruvate pagulaste ümberpaigutamine ELi sees.

Ümberpaigutamine. Palju kirgi tekitanud ümberpaigutamise kokkulepe lõppes selle aasta septembri lõpuga. Kui esialgu võtsid riigid kohustused 160 000 inimese ümberpaigutamiseks siis 20. septembri seisuga oli ümber paigutatud 28 500 inimest. Komisjoni ettepanek on paigutada ümber veel ka need tõesti abi vajavad inimesed, kes jõudsid ELi enne septembri lõppu. See suurendab eeldatavalt ümberpaigutatute arvu 37 000ni. Edasine ümberpaigutamine toimub kuni püsivas lahenduses kokkuleppimiseni konkreetsete liikmesriikide soovi korral ilma kõiki riike hõlmava nõukogu kokkuleppeta.

Ümberasustamise eesmärk on vähendada ebaseaduslikku rändesurvet, pakkudes kaitset kolmandates riikides olevatele tõesti hädas olevatele inimestele. Seni on ELi riigid inimesi ümberasustanud Türgist, aga ka Liibanonist ja Jordaaniast, 2016. aastal kokku 14 000 inimest. Komisjoni ettepanek on laiendada ümberasustamist Liibüale ja teistele Aafrika riikidele ning asustada 2019. aasta oktoobriks ümber veel 50 000 inimest. Komisjoni ettepaneku lühikokkuvõte on kättesaadav siin. Riigid osalevad selles kavas vabatahtlikult.


Allikas: Ümberpaigutamise ja Türgist ümberasustamise statistika 20.09.2017. Euroopa Komisjon. (Kliki pildil, et näha suuremalt)

2. Tagasisaatmine. Ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivate sisserännanute aeglane tagasisaatmine on üheks rändepoliitika suurimaks probleemiks, millele on viidanud ka Eesti siseminister Andres Anvelt. Eurostati andmetel viibis ELis 2016. aastal 1 miljon ebaseaduslikku sisserännanut, kellest ligikaudu 500 000 kohta oli tehtud tagasisaatmisotsus ja omakorda tagasi saadetud 226 000 inimest. 2015. aastal õnnestus tagasi saata 36,4% ebaseaduslikult ELis viibijatest. See tulemus pole ilmselgelt piisav ning seetõttu on komisjon teinud ettepanekud tagasisaatmise efektiivsemaks muutmiseks, mis lühidalt näeb ette ELi Piiri- ja Rannikuvalve Ametile aktiivsema rolli andmist (tagasisaatmine on riikide pädevuses ja praegu aitab amet vaid juhul, kui riigid ise abi küsivad) ning riikide tagasisaatmise põhimõtete ja tavade ühtlustamist. Selleks on komisjon avaldanud ka tagasisaatmise käsiraamatu, millest soovitab riikidel lähtuda.

Sise- ja justiitsministrid arutavad veel komisjoni esitatud Schengeni arendamise paketti, sh ettepanekut Schengeni piirikoodeksi muutmiseks, mis muudab riikidevaheliste piiride sulgemise reegleid, terrorismivastast võitlust ja siseturvalisuse infosüsteemide väljaarendamist.

 

Rahandusministrid valmistuvad G20-ks ja arutavad kliimapoliitika rahastamist

Rahandusminister Tõniste juhatab teisipäeval Luksemburgis majandus- ja rahandusministrite kohtumist, kus arutatakse kliimapoliitika rahastamist, ennekõike Rohelise Kliimafondi (Green Climate Fund) toimimise põhimõtteid ja staatust; antakse komisjonile mandaat G20 kohtumiseks ja tehakse kokkuvõtteid 2017. aasta Euroopa semestri toimimisest. Täna, 9. oktoobril, toimub ka eurorühma kohtumine, kus põhiteemaks on majandus- ja rahaliidu arendamine, täpsemalt Euroopa stabiilsusmehhanismi tulevik.

 

Põllumajandus- ja kalandusministrid jagavad kalapüügikvoote

Täna Luksemburgis toimuva põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumise päevakorras on Eestile väga oluline teema, Läänemere 2018. aasta kalapüügikvoodid. Eesti peab eesistujana leidma tasakaalu kalavarude jätkusuutlikkuse ja kalurite soovide vahel, lahendades ka tundliku küsimuse, mis puudutab angerjapüügi keelamist Läänemeres.

 

Tähtajad ja olulised kuupäevad

Jätkuvad Brexiti läbirääkimised. Tegemist on viimase vooruga enne järgmise nädala ülemkogu, kus valitsusjuhid läbirääkimiste seisust ülevaate saavad ning otsustavad, kas läbirääkimiste teise, ELi ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid käsitleva etapi alustamiseks on senistest küsimustes piisavat edu saavutatud. Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles septembri lõpus Tallinna digitippkohtumisel, et piisava edu saavutamiseks enne oktoobri ülemkogu on vaja imet. http://www.bbc.com/news/uk-politics-41437636

Komisjon avaldab 11. oktoobril pangandusliidu paketi. Pangandusliidu lõpuleviimine on üks majandus- ja rahaliidu arendamise paketi osi. Paketi üle algavad arutelud juba Eesti eesistumise ajal. Komisjoni ettepanekutel hoiavad silma peal ka euroalasse ja pangandusliitu mittekuuluvad riigid, see mõjutab nii Briti pangandussektorit kui ka teisi riike. Nordea peakontori kolimine Rootsist Soome selleks, et olla pangandusliidus, näitab, et ühtne kapitaliturg on pankadele atraktiivne. https://www.ft.com/content/1ed979fe-9318-11e7-a9e6-11d2f0ebb7f0?mhq5j=e7

 

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Esinduses on meeleolu töine nagu ikka. Valmistume väga tihedaks järgmiseks nädalaks.
Homme, teisipäeval, toimub järjekordne Kirjanduskohvik. Seekord on teemaks perekonnasaagad. https://ec.europa.eu/estonia/events/20171010_perekonnalood_kirjanduskohvikus_et

 

Leave a Reply