Euroopa kalender 12.–16.2 – Euroopa Parlamendi valimised ja ELi juhtimine

12. Feb 2018

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Kolmapäeval esitab Euroopa Komisjon ettepanekud Euroopa Parlamendi valimiste ja ELi juhtimise seoste tugevdamiseks. See on sisend järgmisel nädalal toimuvale ülemkogu kohtumisele, kus lisaks uuele eelarveperioodile arutatakse ka seda, kas ja milliseid muutusi on vaja Euroopa Parlamendi valimisteks teha.

Kas Euroopa Parlamendi valimiste kaudu saab ELi demokraatlikkust ja poliitilist vastutust suurendada?

Euroopa Parlamendi valimiste ja üldse Euroopa Parlamendi töö paremast sidumisest ELi demokraatlikuma juhtimisega on räägitud alates parlamendi loomisest 1979. aastal. Ja sellest ajast ongi väga palju muutunud, Euroopa Parlamendil on ELi otsuste tegemisel sisuline ja järjest kasvav roll. Aga selge on ka see, et Euroopa Parlamenti ei saa võrrelda rahvusliku parlamendiga. Selle seadusandlik roll on jagatud ELi nõukoguga (liikmesriigid) ja valimiste tulemustest oleneb ainult teatud määral see, kes saavad olema ELi institutsioonide juhid ning millised on üldse pärast valimisi ELi prioriteedid. Omaette probleem on ka see, et Euroopa Parlamendi valimiste eelsetes debattides arutatakse ennekõike ikkagi siseriiklikke teemasid, mitte ei lahata Euroopa ees seisvaid probleeme ja seda, kuidas neid ühiselt lahendada.

Pärast Brexiti hääletust on arutelud selle üle, kuidas Euroopa Liitu kodanikele lähemale tuua, ainult hoogustunud ja eks valimised on selleks üks parimaid võimalusi. Seetõttu esitabki komisjon oma ettepanekud selle kohta, kuidas saaks Euroopa Parlamendi valimiste mõju ELi juhtimisele suurendada. Komisjoni peamised ettepanekud on järgmised:

esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsess, mis lühidalt tähendab seda, et kõik Euroopa Parlamendi fraktsioonid valivad oma nimekirja esinumbri, kes on Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat ning kõige rohkem hääli saanud erakonna kandidaat komisjoni presidendiks ka valitakse. Ideaalis peaks see kandidaat muidugi ka ise valimistel osalema ja tegema oma riigis hea tulemuse, et rahvalt mandaat saada. Komisjoni presidendi valimiste kord näeb ette, et arvestada tuleb Euroopa Parlamendi valimiste tulemusega (mida iganes see siis tähendab), aga kandidaadi osas teeb valiku ülemkogu (riikide valitsusjuhid) ja Euroopa Parlament peab selle kinnitama. See tähendab, et esikandidaadiga arvestamise kohustust otseselt ei ole, aga teoorias on Euroopa Parlamendil võimalik kõik teised kandidaadid blokeerida. Paljudele valitsusjuhtidele selline protsess väga mokkamööda pole, parlamendi koosseis saab olema eeldatavalt killustatum kui varasemad, nii et eks ole näha, millises suunas asjad seekord arenevad;

komisjoni presidendi (praegu Jean-Claude Juncker) ja ülemkogu eesistuja (praegu Donald Tusk) ametikohtade liitmine, mida õiguslikult saab teha nii, et valitsusjuhid valivad oma eesistujaks lihtsalt komisjoni presidendi (selle eeltingimus on, et komisjoni president on ise kunagi olnud ka valitsusjuht);

Euroopa Parlamendi üleeuroopalised valimisnimekirjad, mille eesmärk on tuua valimiskampaaniatesse rohkem ELi mõõdet, võimaldada kodanikel valida mitte ainult oma riigis kandideerivaid kandidaate ja panna paika terviklikumad fraktsioonide programmid. Esialgne plaan, mis nendeks valimisteks veel arvatavasti ei teostu, on alustada väga väikese hulga kohtadega (19 briti saadikutest üle jäävat kohta). Kuidas nimekirjad sisuliselt kokku pandaks ja milline oleks valimisprotseduur (kas on regionaalsed valimisringkonnad või üks suur ringkond, kes valib kandidaadid jne), on kõik veel täiesti lahtine;

– ja lisaks tuleb tegeleda ka Euroopa Komisjoni volinike arvuga. Lissaboni leping näeb nimelt ette, et pärast üleminekuperioodi (mis on tänaseks läbi) väheneb volinike arve kahe kolmandikuni praegusest arvust, mis tähendaks, et igal riigil enam oma volinikku igas komisjoni koosseisus poleks. Kord on selle sätte jõustumist juba edasi lükatud ja samamoodi võib minna sel korral;

– lahendada on vaja ka küsimus, mida teha Brexiti järel briti saadikutest vabanevate Euroopa Parlamendi kohtadega. See pole küll otseselt komisjoni ettepanekute teema, siin on ülemkogule ettepaneku teinud Euroopa Parlament, aga kahtlemata on see arutelude osa ning järgmisel nädalal ülemkogu seda ka arutab. Praegu on parlament jõudnud järeldusele, et osa kohti jaotatakse liikmesriikide vahel, et esindatust õiglasemaks muuta, osa kohti võiks minna üleeuroopalistele nimekirjadele ja osa kohti jääks reservi uute laienemiste tarbeks. Eestil on lootus üks koht juurde saada.

Sel nädalal peaks ka Eesti valitsus nendes küsimustes oma seisukoha võtma ning seejärel peab riigikogu ELi asjade komisjon enne ülemkogu kohtumist teemat arutama.

I ELi masinavärk

Haridusministrid arutavad Erasmus+ programmi tulemusi ja tulevikku

15. veebruaril Brüsselis toimuval haridusministrite kohtumisel arutavad ministrid, kuidas edukat Erasmus+ programmi laiendada ja veel paremini tööle panna. Uue eelarveperspektiivi ettevalmistamiseks on see arutelu oluline, sest tegemist on algatusega, mille eelarve ei vähene, vaid pigem suureneb. Lisaraha tuleb maksimaalse mõjukusega ära kasutada.

Välisministrid arutavad Süüria ja Lääne-Balkani küsimusi

15.–16. veebruaril Sofias toimuval mitteametlikul kohtumisel võetakse ette komisjoni poolt eelmisel nädalal esitatud Lääne-Balkani strateegia. Laienemine on eesistuja Bulgaaria prioriteet ning Gymnichi kohtumine on hea võimalus mitteametlikus õhkkonnas riikide seisukohti, punaseid jooni ja edasisi ühiseid samme arutada.

II Olulised kuupäevad ja tähtajad

Kolmapäeval, 14. veebruaril avaldab komisjon esimesed üldisemad ettepanekud uue finantsperspektiivi kohta. Ennekõike on praegu tähtis eelarve maht, üldised prioriteedid ja see, kui kiiresti uues eelarveraamistikus kokkuleppele jõutakse.

III Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Põhiaur läheb uute ELi teabekeskuste käivitamisele, kolleegid sõidavad mööda Eestit ringi ja lükkavad uutele keskustele hoogu sisse. Aga sel nädalal tahaks ka käesoleva aasta plaanid lõplikult paika saada. „Tänu“ eesistumisele on see jäänud tavapärasest veidi hilisemaks.

Leave a Reply