Euroopa kalender 27.11–1.12 – Hello, Africa!

27. Nov 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Euroopa Liidu Aafrika poliitika on üks teemadest, mis reeglina väga Eesti huviorbiidis ei ole. Eesistujana peame aga kursis olema kõigi valdkondadega ja kahtlemata on Aafrika ELile väga oluline: viimastel aastatel ennekõike tugeva rändesurve tõttu, aga ka investeeringute sihtkohana ja kliimamuutuste vastases võitluses. Kolmapäeval-neljapäeval Elevandiluurannikul toimuv Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumine on tavapärasest kohtumisest olulisem, sest sel aastal täitub 10 aastat Aafrika-ELi ühise strateegia vastuvõtmisest.

Sel nädalal toimub ka viimane eesistumise suurüritus Tallinnas, liikmesriikide parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istung. Viimaseks kuuks kandub kogu tähelepanu Brüsselisse, kus sel nädalal lepitakse konkurentsivõime ministrite poolt kokku ELi ühtse digivärava loomises.

I Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

Aafrika tippkohtumine keskendub noortele

60% aafriklastest on nooremad kui 25 aastat. Mandri stabiilsuse ja jõukuse võti on kahtlemata töökohad ja majandusliku jõukuse kasvamine, mis kahandab ka rändesurvet Euroopale. Need on ka tippkohtumise peateemad, täpsemalt: investeeringud ja kaubavahetus; töökohad; oskuste arendamine; inimõigused, mobiilsus ja ränne; rahu ja julgeolek.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid andsid Aafrikale 2016. aastal 21 miljardit eurot arenguabi. 2015. aastal tegid ELi riigid Aafrikasse välisinvesteeringuid 32 miljardi euro eest, see on ligikaudu kolmandik kõikidest Aafrika välisinvesteeringutest. 3,35 miljardit on paigutatud kestliku arengu fondi, mis peaks käivitama üle 40 miljardi euro kestlikku arengusse suunatud investeeringuid. Toetatakse ka Aafrika haridussüsteemi ja investeeritakse ebaseadusliku rände vähendamisse.

Kõige keerulisem teema on selliste tippkohtumiste eel ühisdeklaratsiooni kokkuleppimine, nii oli eelmise nädala Idapartnerluse tippkohtumisel ning ka nüüd, Aafrika tippkohtumise eel. Õigete sõnastuste leidmine on raske, sest esmalt tuleb leida konsensus ELi riikide sees ja kui see on leitud, on partneritel keeruline sõnastusi mõjutada. Kõige keerulisem deklaratsiooni teema on oodatult ränne, täpsemalt ebaseaduslik ränne ja tagasivõtulepingud. Mitte kõik Aafrika riigid ei tee ebaseaduslike migrantide tagasivõtmisel ELiga koostööd. Teiste teemadega on lihtsam.

Ka Eesti poliitikud on, suuresti eesistumise ja ELi poliitikate tõttu, Aafrikaga sel aastal rohkem tutvust teinud. Üheks oluliseks motivaatoriks on muidu ka Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania. Hiljuti oli Aafrika visiidil riigipea Kersti Kaljulaid, tippkohtumisel on kohal peaminister Jüri Ratas. Enda jaoks on Aafrika avastanud ka komisjoni asepresident Andrus Ansip, seda ennekõike seetõttu, et digitaalne mõõde on tugevalt ka arenguabi programmidesse jõudnud. Suurem tähelepanu Aafrikale ei ole kindlasti asjata, sest Eesti ettevõtete huvid selles piirkonnas on üha suuremad, ja muidugi ikka digivaldkonnas. Eesistumise ajal toimus Tallinnas ka ennekõike Aafrikale suunatud e-valitsemise foorum. Rööbiti tippkohtumisega toimub Elevandiluurannikul ka ärifoorum, kus Eesti ettevõtted meie e-valitsemise lahendusi tutvustavad.

Konkurentsivõime ministrid lepivad kokku ühtse digivärava loomises

Teenuste turu edasine avamine on olnud ELis keeruline teema. Kuigi neli põhivabadust kehtivad, saavad nende toimimisele praktikas sageli takistuseks riikide poolt kehtestatud tehnilised tõkked. Nii näiteks nõutakse teenuste pakkumisega alustajatelt paljudes riikides dokumente jätkuvalt vaid selle riigi ametlikus keeles, eri tasanditel kehtib palju erinevaid nõudeid. Samamoodi takistavad turule juurdepääsu kutsekvalifikatsioonid, mille nõuded on riikides väga erinevad. Ühtne digivärav on üks tööriist mis neid probleeme peaks leevendama. Ministrid lepivad kokku, et digivärav hakkab toimima nn one-stop-shop põhimõttel ja paneb aluse ka andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamisele ELi siseturul.

Lisaks arutavad ministrid ELi tööstuse konkurentsivõime ja kosmoseprogrammide üle ning püüavad leida lahendusi, kuidas teadus saaks uues eelarveperspektiivis konkurentsivõime tõstmisele senisest paremini kaasa aidata. ELi siseturgu ja liikmesriikide konkurentsivõimet tulevikus palju mõjutav teema on kahtlemata ka isejuhtivad autod. Ministrid arutavad mida on vaja nende siseturule lubamiseks teha ning millised on isejuhtivate autode kasutuselevõtu mõjud.

Rahvusparlamentide ELi asjade komisjonide liikmed arutavad põletavaid ELi teemasid

ELi asjade komisjonide täiskogu võtab Saku Suurhallis esmaspäeval ja teisipäeval ette kõik Euroopa Liidu põletavamad teemad, alustades ELi tulevikust ja lõpetades rändega. Ette võetakse ka Brexit ja digitaalne turg. Peaminister Jüri Ratas annab ülevaate Eesti eesistumise prioriteetidest ja seni saavutatust. https://www.parleu2017.ee/et/events/rahvusparlamentide-euroopa-liidu-asjade-komisjonide-taiskogu-lviii-istung-cosac

Tallinnas arutatakse audiovisuaal- ja filmivaldkonna tuleviku üle

Esmaspäeval ja teisipäeval toimub Tallinnas visioonikonverents Picture Futures, mille keskmes on arutelud uute ärimudelite ja suurandmete mõjust kultuurile. Räägitakse sellest, kuidas ELi poliitikakujundajad näevad filmi rahastamise tulevikku Euroopas, milline on Euroopa Liidu potentsiaal seoses tärkavate story tellingu tehnoloogiatega, nagu virtuaalne ja täiustatud reaalsus ning mitmed teised teemad. Konverentsi kohta, mis toimub PÖFFI raames koostöös Euroopa Filmifoorumiga, saab infot veebilehelt https://www.eu2017.ee/et/political-meetings/audiovisuaal-ja-filmivaldkonna-visioonikonverents-pictured-futures

Tähtajad ja olulised kuupäevad

29 novembril esitlevad volinikud Phil Hogan ja Jyrki Katainen Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks.

30 novembril toimub Erasmus+ 30 aastapäeva lõpetamise üritus, mille raames toimub volinik Tibor Navracsicsi pressikonverents ning arutletakse Erasmus+ tuleviku küsimuste üle.

30 novembril esitleb volinik Pierre Moscovici Komisjoni õiglase maksustamise paketti.

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Sel nädalal toimuvad Tallinnas viimased suured eesistumise üritused. Liikmesriikide parlamentide ELi asjade komisjonide täiskogu istungil osaleb volinik Julian King, esmaspäeval on Tallinnas ka Euroopa Komisjoni Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier.

Mida vähem tähtsaid külalisi Eestit väisab, seda rohkem on aega tegeleda teiste prioriteetidega. Reedel arutan Tartus noortega Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud arutelupäeval Euroopa tuleviku üle ning annan tunni oma kunagises koolis Viljandis.

Leave a Reply