Euroopa kalender 11.–15.12 – Euroopa kaitsekoostööst saab tõsiasi

11. Dec 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Kui keegi oleks aasta tagasi öelnud, et Eesti eesistumise lõpuks on ametlikult käivitatud ELi kaitsekoostöö ja kokku lepitud esimesed konkreetsed ühisprojektid, ei oleks ma seda uskunud. Euroopa Liidu kaitsekoostöö on Eesti eesistumise ajal Euroopa mõttes ülikiiresti arenenud. Muidugi ei ole see ainult Eesti teene, asjaolud nii ELi sees kui ka üldine kontekst on olnud soodsad. Kahtlemata on see Euroopale oluline samm. Kui hiljem Eesti eesistumisele tagasi vaadatakse, on kaitsekoostöö käivitamine meie suurim saavutus, olulisemgi kui digimõõde. Kaitsekoostöö on tähtis ka eestlastele, viimase Eurobaromeetri küsitluse põhjal toetab ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat 84% eestlastest, vaid isikute vaba liikumist peetakse veelgi olulisemaks.

Sel nädala arutatakse muidugi ka teisi teemasid, sealhulgas Brexiti läbirääkimiste teise etapiga alustamist.

I Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

Välisministrid käivitavad Euroopa kaitsekoostöö esimesed 17 projekti

Välisministrid kiidavad täna heaks otsuse alalise süvendatud kaitsekoostööga (PESCO) alustamiseks. Sellega on kaitsekoostöö kõige olulisem nurgakivi paigas. Lisaks on riigid Eesti eesistumise ajal jõudnud kokkuleppele Euroopa Kaitsefondi loomises, veel käivad arutelud ELi sõjaliste missioonide rahastamise põhimõtete üle. Kaitsekoostöö algab konkreetsete projektidega, mille hulgas on ka Eestile eriti olulised sõjaväelise liikuvuse ja küberkaitse algatused. Hea lühikokkuvõtte Eesti saavutustest kaitsekoostöö valdkonnas on teinud oma blogis Matti Maasikas http://gondorikroonika.vm.ee/08-12-2017/

Välisministrid arutavad ka pingelist olukorda Lähis-Idas, arengukoostööd ja teisi rahvusvahelisi teemasid. http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/fac/2017/12/11/

Üldasjade nõukogu teeb viimased ettevalmistused ülemkoguks

Üldasjade nõukogu teeb homme, 12. detsembril Matti Maasika juhtimisel viimased ettevalmistused nädala lõpus toimuvaks ülemkoguks. Valitsusjuhtide poolt antavate suuniste aluseks on põhjalik ettevalmistustöö, eriti aasta viimasel ülemkogul, kus ministrid vaatavad üle ka järgmise aasta õigusloome prioriteedid, mis kolme ELi institutsiooni (komisjon, nõukogu ja parlament) vahel ühiselt kokku lepitakse. http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/gac/2017/12/12/ Lisaks tuleb muidugi jutuks Brexiti läbirääkimiste seis. Arutatakse komisjoni hinnangut, mille kohaselt on Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimistel tehtud piisavalt edusamme, ning valmistatakse ette valitsusjuhtide seisukohta komisjoni ettepanekule liikuda läbirääkimiste teise etappi, st tulevikusuhete juurde.

Valitsusjuhid panevad paika kaitsetöö järgmised olulised tähtajad ning otsustavad Brexiti läbirääkimiste teise etapi alustamise ja rändepoliitika edasiste sammude üle

Valitsusjuhtide laual on neli suurt teemat: kaitsekoostöö käivitamine, haridus ja sotsiaalne mõõde, Brexit ning ränne. Kaitsekoostööst oli juba juttu, valitsusjuhid vaatavad toimunud arengu üle ja lepivad kokku töötempo veel lahtiseks jäänud küsimuste lahendamiseks. Hariduse ja sotsiaalse mõõtme osas vormistatakse nüüd mitteametliku Göteborgi kohtumise tulemused. Kaalukamad teemad on Brexit ja ränne. Viimane on osa ELi tulevikudebatist, mille pidamiseks leppisid valitsusjuhid kokku nn juhtide tegevuskavas (Leaders Agenda), mille raames võetakse pea iga ametliku kohtumise ajal ette konkreetne lahendamist vajav probleemistik. Seekord siis ränne kogu oma komplekssuses.

Ja muidugi Brexit. Eelmisel nädalal sõlmitud kokkuleppe alusel leidis Euroopa Komisjon, et lahkumistingimuste läbirääkimistel saavutatud edu on piisav, ning soovitas liikuda läbirääkimiste teise etappi. Esimese etapi läbirääkimiste seisu võtab kokku mõlema poole ühine eduaruanne, kus on detailselt kirjeldatud kokkuleppeid kolmes põhiküsimuses – isikute õigused, finantstingimused ja Põhja-Iirimaa temaatika. https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/joint_report.pdf Valitsusjuhtidel tuleb komisjoni soovitus heaks kiita ning leppida kokku uutes juhtnöörides läbirääkijatele. Need peaksid hõlmama nii tulevasi suhteid kui ka suure tõenäosusega tulevat üleminekuperioodi. http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/european-council/2017/12/14-15/

Põllumajandus- ja kalandusministrid panevad paika 2018. aasta kalapüügikvoodid

Tarmo Tamme ja Siim Kiisleri juhitava põllumajandus- ja kalandusministrite tänase-homse kohtumise peamine teema on 2018. aasta kalapüügikvoodid. See on teema, mille puhul võib alati eeldada pikka ja kirglikku arutelu. http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/agrifish/2017/12/11-12/

ELi kaubandusministrid lepivad kokku WTO läbirääkimiste seisukohtades

Kaubandusministrid on pühapäevast kuni kolmapäevani WTO ministrite konverentsil Argentinas, kus ühiste seisukohtade kujundamist läbirääkimisteks juhib Eesti valitsuses väliskaubanduse eest vastutav Urve Palo.
http://www.consilium.europa.eu/en/meetings/fac/2017/12/10-13/

 

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

14. detsembril korraldame koos maaeluministeeriumiga Euroopa Liidu Majas ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku käsitleva arutelu.

ÜPP on suutnud tagada ELis kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste toiduainete kättesaadavuse ning toetanud oma põllumajandustootjaid. Samas on palju väljakutseid, millega peab arvestama – kliimamuutused, hinnakõikumised, poliitiline ja majanduslik ebakindlus. On selge, et põllumajandussektor vajab toetust muutuva keskkonnaga kohanemisel. Euroopa Komisjoni 29. novembril avaldatud teatis võtab kokku Euroopa põllumajandussektori väljakutsed ja võimalused ning pakub välja lahendusi. Eelkõige soovitakse muuta ÜPPd paindlikumaks, eeskirju lihtsamaks ja tulemustele suunatumaks.

ÜPP tulevik on ka üks Eesti eesistumise prioriteete. Teatist tutvustavad maaeluminister Tarmo Tamm ja teatise üks koostajatest, Christiane Kirketerp de Viron Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadist.

Toimub viimane kirjanduskohvik

12. detsembril toimub viimane kirjanduskohvik, mille teemaks on selline tippintellektuaal ja kirjanik nagu seda oli Umberto Eco. Sellega lõpeb meie viis aastat kestnud kirjanduskohvikute sari. https://ec.europa.eu/estonia/events/20171212_kirjanduskohvik_et

Leave a Reply