Euroopa kalender 19.02–23.02 – kui suur peaks olema Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi eelarve?

19. Feb 2018

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Eesti 100. sünnipäeva eelõhtul arutavad Euroopa valitsusjuhid esimest korda tõsisemalt uut ELi eelarveperspektiivi, peamiselt uue eelarve mahtu ja seda, kui kiiresti tuleks eelarves kokkuleppele jõuda. Eelmisel kolmapäeval avaldas Euroopa Komisjon taustanalüüsi, milles kirjeldatakse erinevate poliitiliste valikute võimalikku mõju. Lisaks arutavad valitsusjuhid Euroopa Parlamendi valimistega seotud küsimusi, sellest oli juttu eelmise nädala blogis.

Praeguste Euroopa poliitikasuundadega jätkamine eeldab suuremat eelarvet

Euroopa Liidu eelarve maht on püsinud veidi üle 1% ELi kogurahvatulust ja aja jooksul aegamisi veidi vähenenud. Kui ajavahemiku 1993–1999 eelarveperspektiivi maht oli 1,25% kogurahvatulust siis käimasoleval perioodil rahastatakse ELi poliitikat mahus 1,03% kogurahvatulust.

Joonis. EL eelarve kulud.

Brittide liidust lahkumisega väheneb eelarve üle 10%. See tähendabki, et kui riigid soovivad vähemalt sama palju Euroopa Liitu ja liidu poliitikavaldkondi, peab eelarve maht protsendina kogurahvatulust suurenema, sest muidu pole võimalik kõike seda, mida seni tehtud, rahastada. Lisaks on mitmeid uusi väljakutseid, mille lahendamist ootavad ELilt ka kodanikud, ennekõike siseturvalisus, ränne, kaitse ja julgeolek ning haridus ja konkurentsivõime. Kui palju raha on uute poliitikavaldkondade jaoks vaja, oleneb riikide sisulisest ambitsioonist. Näiteks välispiiride kaitsesse investeeritakse täna 4 miljardit eurot, mis on 0,4% ELi eelarvest ja pole ilmselgelt piisav. Kui tulevikus kasutada tänaseks ülesehitatud ELi piirivalve struktuuri ja lisada sellele lihtsalt võimsust, piisaks 8 miljardist eurost. Kui aga soovida piirivalve ülesannete laiendamist ja piiririikide suuremat toetamist, oleks vaja 20–25 miljardit eurot. Täieliku ELi piirivalve ülesehitamine koos 100 000 piirivalvuri ja täisvarustusega (nagu USAs või Kanadas) maksaks 150 miljardit eurot.

Nii ongi riigid olukorras, kus juhul, kui soovitakse olemasolevat säilitada ja uusi poliitikavaldkondi rahastada, tuleb eelarvesse rohkem sisse maksta. Ka Eestil, aga see ei tähenda, et Eesti hakkaks uuel perioodil eelarvesse rohkem sisse maksma, kui sealt tagasi saab. Kahtlemata oleme järgmisel rahastamisperioodil veel suur kasusaaja. Kui suur see kasu on, oleneb ka kokkuhoiuvõimalustest, mis ennekõike on ühtses põllumajanduspoliitikas (ÜPP) ja ühtekuuluvuspoliitikas. Eestile nende poliitikavaldkondade kaudu tulev raha on ELi eelarve mõttes absoluutarvudes väike ja mõju meile ei sõltu ainult iga valdkonna koguümbriku vähenemisest, vaid ka poliitika sisust, aga suures plaanis on ÜPP ja ühtekuuluvuspoliitika eelarve suurimad kuluartiklid ning raha kokkuhoidmiseks otsitakse kärpekohti just sealt. Ilma muutusteta saab ÜPP maht olema 37% uuest eelarveperspektiivist. ÜPP kulutuste vähendamine 15% võrra tähendaks 60 miljardi euro suurust kokkuhoidu, aga tooks kaasa põllumeeste sissetulekute languse teatud sektorites. 30%-line eelarve vähendamine tähendaks keskmise sissetuleku langust ligikaudu 10%. Ühtekuuluvuspoliitikaga samal tasemel jätkamine tähendaks 370 miljardit eurot (35% ELi eelarvest). Kui ühtekuuluvuspoliitikast näiteks rikkamad regioonid toetuse saajate hulgast välistada (täna see Eestit veel ei mõjutaks), oleks kokkuhoid 95 miljardit eurot ehk 8,7% ELi eelarvest.

Nii et sisuliselt on arutelu ELi eelarve mahu üle arutelu selle üle, millist Euroopa Liitu me tulevikus soovime.

Teine oluline küsimus on, kui kiiresti suudetakse ja soovitakse kokkuleppele jõuda. 2019. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, vahetub Euroopa Komisjoni koosseis ja novembris ülemkogu eesistuja. See tähendab, et kui eelarve pärast valimisi kokku leppida, võtab see omajagu aega ja enne 2020. aasta keskpaika on raske kokkulepet näha. Kuna pärast üldist kokkulepet on vaja ette valmistada väga mahukas pakett õigusakte ja kõikide poliitikavaldkondade sisu, võib see tähendada päris suurt auku ELi vahendite kasutamisel. Nii juhtus see eelmise eelarveperspektiivi kokkuleppimisel, kui ELi vahendite kasutamine langes 1,15%-lt kogurahvatulust 2013. aastal 0,9%-ni kogurahvatulust 2014. aastal ning taastus aasta hiljem.

Joonis. ELi vahendite kasutamine.

Eesti puhul võib see mõjutada näiteks Rail Balticu ehitust, vähendada tudengite välismaal õppimise võimalusi ning tähendada paljude toetuste ja programmide katkemist. Samas on enne Euroopa Parlamendi valimisi eelarves kokku leppimine samuti väga ambitsioonikas ja raskesti teostatav plaan, seega lihtsaid lahendusi kokkuleppele jõudmise aja osas ei olegi.

I ELi masinavärk

Ministrid arutavad ELi olulisimate poliitikavaldkondade tulevikku

Esmaspäeval kohtuvad rahandusministrid, et arutada eurorühma formaadis Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi (selle arendamist Euroopa Valuutafondiks) ning laiemalt majandus- ja rahaliidu arendamist. Pärast Saksamaa koalitsioonilepingu sõlmimist on selge, et juhul kui sotsiaaldemokraadid lepingu heaks kiidavad, minnakse vähemalt osaliselt ELi majandus- ja rahaliidu arendamisega edasi ning ka Eestil tuleb täpselt selgeks mõelda, milliseid muutusi peame vajalikuks ja millega ei saa kuidagi nõustuda. Kõikide liikmesriikide rahandusministrid arutavad esmaspäeva pärastlõunal laiendatud eurorühma formaadis pangandusliidu väljaarendamist.

Põllumajandusministrid keskenduvad kolmapäeval ühise põllumajanduspoliitika tulevikule ja strateegilistele valikutele ÜPP reformimisel. Kui ÜPP eelarve tõesti väheneb, on ka Eestile väga oluline, milline saab olema tulevikus poliitika sisu. Meile kõige olulisem küsimus on otsetoetuste taseme võrdsustamine.

II Olulised kuupäevad ja tähtajad

Teisipäeval, 20. veebruaril avaldab komisjon aruande ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni hetkeseisust ja tulemustest.

III Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Pühendume täiel rinnal Eesti sünnipäeva tähistamisele nagu enamus eestimaalasi sel nädalal.

Leave a Reply