Euroopa kalender 18.–22.12 – Puhas energia

18. Dec 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Eesistujaid on terve eelmise nädala nii meil kui ka mujal hoogsalt tänatud. Sotsiaalmeedia täitub nende eesistumises osalenud ametnike, kelle eelnõude arutelud on lõppenud, abitutest hüüetest, et mida teha vaba nädalavahetuse ja vabaneva ajaga. See jätab veidi petliku mulje, et eesistumine on juba läbi. Kaugeltki mitte, ka Eesti eesistumise sisuliselt viimane nädal tuleb tihe. Fookuses on energeetika, ennekõike puhta energia pakett. Aga ka meie eesistumise üks suur prioriteet – andmete vaba liikumine.

I Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

Energiaministrid lepivad kokku neljas puhta energia paketi algatuses

Täna Brüsselis Kadri Simsoni juhtimisel toimuv energiaministrite nõukogu on eesistumise üks keerulisemaid. Energiaeelnõud on tundlikud ja keerulised, sest mõjutavad otseselt riikide poliitikat ja ettevõtteid. Ministrid plaanivad kokkuleppele saada taastuvenergia direktiivis, elektrituru korralduse direktiivis, elektrienergia siseturu määruses ja energialiidu juhtimise määruses. See on suur samm ELi energialiidu loomise suunas. Kindlasti suurem kui Eesti eesistujana esialgu plaanis astuda, mis on muidugi hea.

Energialiidu loomise vajalikkusest ja probleemidest kirjutas viimases Diplomaatias Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Balti riikide energiaministrid ja peaministrid astusid sammu Balti elektrituru Venemaast desünkroniseerimise suunas

Energiaministrite kohtumisele eelnes eesistuja ja komisjoni korraldatud Balti ja Poola ministrite hommikusöök, millel osalesid ka komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ja volinik Miguel Arias Cañete. Hommikusöögil lepiti kokku järgmised konkreetsed sammud Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Lääne-Euroopa mandriosa võrguga.

Sama teemat arutasid täna Tallinnas ka Balti riikide peaministrid.

Nagu Balti koostöös sageli ette tuleb, nähakse eesmärki ühte moodi, ent selle saavutamise teid väga erinevalt. Nii on tänase kokkuleppeni jõudmine olnud pikk ja keeruline protsess, kus on vaja läinud rohkesti kõige kõrgema taseme poliitilisi arutelusid. Tänaseks lauale jäänud tõenäoliseim lahendus on sünkroniseerida elektrivõrgud Poola kaudu. Täpse lahenduse paljud detailid on siiski veel lahtised ja eeldavad täiendavaid uuringuid. Täna pandi paika, et valminud uuringute põhjal tehakse ühine otsus 2018. aasta juunis. Selline ajakava võimaldaks esitada taotluse projekti rahastamiseks veel selle perioodi Euroopa ühendamise rahastust (ingl Connecting Europe Facility).

ELi riigid lepivad kokku isikustamata andmete vaba liikumise algatuses

Kiirus, millega Eesti on eesistujana jõudnud andmete vaba liikumise algatusega edasi liikuda, on olnud muljetavaldav. Komisjon tuli algatusega välja septembri lõpus, kolmapäeval jõuavad suursaadikud loodetavasti riikidevahelise kokkuleppeni. Kolm kuud on Euroopa Liidu õigusloomes lühike aeg, eriti teemal, kus on olnud palju kõhklusi või isegi vastasseisu, seda eriti mitme suure riigi poolt. Seetõttu on väga hea, et Eesti sai oma eesistumise suure eesmärgi puhul kindlalt kanna maha. Bulgaariale jäävad vedada läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.

II Olulised kuupäevad ja tähtajad

19. detsembril avaldab Euroopa Komisjoni kaupade paketi, mille eesmärgiks on parandada turujärelevalvet ja tooteohutust.

20. detsembril avaldab komisjon ülemkogult saadud mandaadi alusel soovituse anda komisjonile mandaat alustada Brexiti kõnelustel läbirääkimisi üleminekuperioodi üle. Kui nõukogu on mandaadi heaks kiitnud, on komisjoni pealäbirääkijal võimalik alustada kõnelusi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise üleminekuperioodi tingimuste ja kestuse üle. Iga järgmine samm läbirääkimistel on lahkumistingimustest veidi keerulisem, nii tõotavad ka üleminekuperioodi läbirääkimised tulla rasked, sest Euroopa Liit soovib säilitada siseturu ja ka teiste poliitikavaldkondade terviklikkuse. Ühendkuningriik tahaks valida üleminekuperioodil täitmiseks pigem endale sobivad valdkonnad.

20. detsembril arutab komisjon Poola kohtureformi vastavust õigusriigi põhimõtetele. Komisjoni võimalikest edasistest sammudest ja sellest, mida tähendab artikkel 7 käivitamine, kirjutasin paari kuu taguses blogipostituses.

III Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Eesistumine tuleb loomulikult põhjalikult kokku võtta. Selleks korraldab komisjoni esindus koos riigikantselei eesistumise tiimiga 21. detsembril seminari, kus arutatakse eesistumise tulemusi ja Euroopa Liidu sihte 2018. aastal.

Samal päeval möödub 10 aastat Eesti ühinemisest Schengeni alaga. Seda tähistame koos siseministeeriumi, riigikantselei ja eu-LISAga Tallinna lennujaamas. Põhitrallist saavad osa need, kes satuvad lennujaama kella 11.30 paiku. Siis kõnelevad siseminister Andres Anvelt, komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ja Tallinna Lennujaama juht Piret Mürk-Dubout. Politsei- ja piirivalveameti esindajad löövad templeid Schengeni viisadesse. Esitletakse ka Lennart Meri esimest ametiautot.

Eesti jaoks lühendas piirideta liikumine Euroopa Liidus kaupade ekspordi aega Kesk-Euroopasse mitme päeva võrra ning muutis reisimise palju lihtsamaks. Täna on vaba liikumine Euroopas meie elu loomulik osa, me ei kujuta enam ette kaubaautode järjekordi Eesti-Läti piiril või pikki passisabasid sadamas ja lennujaamas. Schengeni ala on muutnud Eesti avatumaks ja liitnud meid Euroopa ruumiga igas mõttes. Pea kõik eestlased (täpsemalt 94%) peavad vaba liikumist Euroopa Liidu kõige olulisemaks põhimõtteks.

Veel enne neid üritusi, 19. detsembril kell 14, jõuame Euroopa Liidu majas maha pidada arutelu Eesti ja ELi rahanduse teemadel. Räägime sellest, milline on ikkagi Eesti riigi rahanduse tervis ning mida tähendavad Euroopa majandus- ja rahaliidu reformimise ettepanekud Eestile?

See oli viimane selle aasta ettevaade, kohtumiseni uuesti 2018!

Leave a Reply