Euroopa Liidu roheline kokkulepe on Eesti võimalus

11. Dec 2019

Täna avaldas Euroopa Komisjon rohelise kokkuleppe ettepaneku, mille suur siht on muuta Euroopa Liidu majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Loodetavasti lepivad valitsusjuhid homme-ülehomme selles eesmärgis Brüsselis toimuval ülemkogul kokku. Roheline kokkulepe keskendub praktilistele sammudele, mis on vajalikud kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Mida siis Euroopa Komisjon välja pakub?

Esiteks on kavas muuta 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk õiguslikult siduvaks. Selleks tehakse hiljemalt järgmise aasta märtsis ettepanek võtta vastu kliimaseadus. Samuti on kavas tõsta 2030. aasta CO2-heite vähendamise eesmärki 40%-lt 50-55%-le. See annab ettevõtjatele kindluse uutesse tehnoloogiatesse investeerimisel ja uute ärimudelite kasutuselevõtul. Kliimaneutraalsus on kõiki sektoreid läbiv pööre, mis võtab aega aastakümneid. See puudutab eeskätt ettevõtjaid, aga tegelikult meid kõiki. Suurimad muutused seisavad ees energia- ja transpordisektoris, aga ka tööstuses ja põllumajanduses. Suur roll on kahtlemata ka energiatõhususel, näiteks Eesti hoonete moderniseerimisel ja energiasäästlikumaks muutmisel. See loob nii tööstus- kui teenuseid pakkuvatele ettevõtetele palju uusi võimalusi.

Teiseks, nende võimaluste paremaks kasutamiseks soodustatakse finantsvahendite kättesaadavust ja toetakse neid, kes muutuste tulemusel kehvemasse olukorda jäävad, näiteks peavad vahetama töökohta. Euroopa Investeerimispank on juba otsustanud muutuda kliimapangaks, see tähendab, et fossiilsete kütustega seotud projekte enam ei toetata. Komisjonil on plaanis lihtsustada roheliste investeeringute rahastamise reegleid pankadele, samuti riigiabi reegleid ning ühtekuuluvuspoliitika vahendite kättesaadavust kliimareformi elluviimiseks.

Kolmandaks tahetakse Euroopa Liidu turul tagada õiglane konkurents, eriti kolmandatest riikidest imporditavate toodete puhul. Selleks töötatakse välja süsinikumaks, mis tagab Euroopa tootjatele võrdsed konkurentsitingimused saastavaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtetega mujal riikides.

Konkreetsed õigusaktide ettepanekud teeb komisjon valdavalt 2021. aasta esimeses pooles. Võib eeldada, et õiguslik raamistik on paigas 2022. aasta lõpuks.

Loomulikult tähendavad sellised muutused suuri kulusid nii era- kui ka avalikule sektorile. Aga kindlasti ei saa neid vaadata lihtsalt lisakulutustena. Esiteks seetõttu, et kõik investeeringud ei tähenda kaugeltki uusi kulutusi, pigem on tegemist valikutega nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute puhul. Näiteks on riigil ja omavalitsusel võimalus valida, milliseid energiaallikaid kasutavasse ühistransporti investeerida. Tallinn, Tartu ja teised Eesti linnad on siin juba head eeskuju näidanud. Samuti on võimalus arendada raudteid teedevõrgu asemel, eelistada riigihangetel keskkonnasõbralikke tooteid ning toetada keskkonnasõbralikke transporditeenuseid. Kõikides sektorites veab ja rakendab muutusi sisuliselt  ikkagi erasektor, riik loob tingimused regulatsioonide ja nõudluse suunamise abil. Liiga vähe on juttu olnud ka sellest, et kui me mitte midagi ette võta, on kulud palju suuremad kui vajalikud investeeringud, mis  ettevõtetele lõpuks ka kasumit toodavad.

Kliimamuutustel on rängad tagajärjed. Teadlaste hinnangul põhjustab halvenenud õhukvaliteet  Euroopas  400 000 enneaegset surma aastas. 90 000 surmajuhtumit igal aastal saab seostada soojalainetega. Vee kättesaadavus on halvenenud 40% ning temperatuuri tõus 3°C võrra tekitaks 190 miljardini ulatuva majanduskahju aastas. Just seetõttu, et mittemidagitegemine pole valik, tuleb kliimapööre muuta võimaluseks ja uueks majanduse kasvustrateegiaks. 

Postituse autor: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets

Loe lisaks:

Leave a Reply