Euroopa Liidu uus eelarvekava vastab hästi Eesti ootustele

27. Jun 2018

Andrus Ansip, Euroopa Komisjoni asepresident

Raha jaotamine, sealhulgas eelarvearutelud, on alati üks ütlemata tänamatu töö: raha pole kunagi piisavalt palju ja enamasti saavad kõik osalised ühisest rahapajast vähem, kui loodeti.

Sellele vaatamata ületab Euroopa Liidu pikaajaline eelarvekava aastateks 2021–2027 ootusi. Seda eriti Eesti vaatevinklist, arvestades, et vahepeal oleme riigina rikkamaks saanud, Brexit lööb märgatava augu ELi eelarvesse ning raha tuleb leida ka uutele valdkondadele.

Rõõmustamiseks on rohkelt põhjust nii digiteemade osakaalu vaadates kui ka Eesti toetusi silmas pidades.

Digirevolutsioon ja ELi vastus

Järgmisel eelarveperioodil plaanitakse digitaalse Euroopa programmi investeerida üle üheksa miljardi euro. Lisaks investeeritakse kolm miljardit ülikiiretesse ühendustesse ja 5G-süsteemidesse. Digiprojektidel on suur osakaal ka uues Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammis.

Ma ei rõõmusta selle üle üksnes digitaalse ühtse turu volinikuna, vaid eelkõige eestlase ja eurooplasena. Võib ju tunduda, et ajal, mil põllumajandustoetusi vähendatakse, on digiteemadesse investeerimine küsitav. Vastupidi! Just nüüd on hädavajalik digitaliseerimisse investeerida, kuna see mõjutab kõike ja kõiki meie ümber.

Põllumajandus, tervishoid, energeetika, tööstus, kaubandus, keskkonnakaitse, transport – digirevolutsioon muudab kõiki neid sektoreid. Et selles muutuste keerises toime tulla, on vaja hulgaliselt investeerida, kuna ainult nõnda suudame neist muutustest enim kasu lõigata. Näiteks nutivõrgud energia säästmiseks aitavad hulgaliselt raha kokku hoida, nutilahendused transpordis aitavad vältida õnnetusi, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja tehisintellekt aitavad leida uusi ravimeid rasketele haigustele, korralik küberturve aitab kaitsta meie finantssüsteeme, nutilahendused põllumajanduses aitavad vältida liigset taimemürkide ja väetiste kasutamist. Need on vaid mõned üksikud nopped digiinvesteeringute kasuteguritest, mis pikas perspektiivis aitavad kokku hoida tohutult kulusid igas valdkonnas.

Seega panustamine ELi kõigi aegade esimesse digiprogrammi on ainuõige samm. Digitaalse Euroopa programmis keskendume koostööle viies valdkonnas: superarvutid, tehisintellekt, küberturvalisus, kõrgema taseme digioskused ning digitehnoloogia laialdane kasutuselevõtt.

Koostöö on siin võtmesõnaks, kuna globaliseerunud maailmas pole ühelgi ELi liikmesriigil üksinda kuigi suurt mõjuvõimu. Üksinda suudavad maailma mastaabis üsna pisikesed Euroopa riigid 21. sajandil vähe suurejoonelist korda saata.

Vaid koos suudame piisavalt kiiresti ehitada maailmatasemel superarvutid. Vaid koos saame garanteerida, et Euroopa majandus kasutab tehisintellekti võimalusi maksimaalselt, samas kindlustades, et teeme seda eetiliselt ja turvaliselt kogu meie ühiskonna hüvanguks. Ka küberrünnakute puhul on kõigile selge, et vaid koos suudame tagada piisava kaitse. Tipptasemel digioskused on kõige eelneva aluseks: Euroopas on puudu rohkem kui 350 000 kvalifitseeritud IKT-spetsialisti. Seetõttu kavatseme tublisti investeerida ka oskuste vallas. Ja loomulikult pole mõtet rääkida digitaalse Euroopa eduloost, kui meil puudub korralik taristu. Ülikiire ühendus, juurdepääs innovaatilistele lahendustele ja piisavas koguses andmetele peab olema igas Euroopa nurgas, kasvõi selleks, et mõnel Eesti väikeettevõtjal oleks võimalik kiirelt ja asjatute piiranguteta oma uuenduslikku toodet või teenust pakkuda.

Ühtlasi ootame, et kõik liikmesriigid, inimesed ja ärid panustavad digitaliseerimisse sama tõsiselt, nagu seda teeb komisjon. Ka see on oluline osa digitaalse Euroopa eduloost.

Suuremad toetused

Uus eelarvekava annab põhjust rõõmustamiseks mitmes teiseski valdkonnas. Vaatamata väiksemale eelarvele saavad senisest märksa rohkem raha migratsioon ning piirivalve, muu hulgas selleks, et palgata ametisse 10 000 piirivalvurit.

Lisaks on Euroopa Liiduga hiljem ühinenud liikmesriikide n-ö järeleaitamiseks loodud ühtekuuluvusfondis Eestile mõeldud toetus ühe inimese kohta endiselt suurim kogu ELis. Seda vaatamata asjaolule, et Eesti on võrreldes seitsme aasta taguse ajaga, mil alustati eelmist pikaajalise eelarve arutelu, märgatavalt jõukam. Peale ühtekuuluvusfondi ja põllumajandustoetuste on Eestil põhjust oodata lisa ka suurenenud Euroopa ühendamise rahastust tipptasemel taristu edendamiseks nii transpordi- energia- kui ka digisektoris. Näiteks on Eestil head võimalused saada vajalik toetus Rail Balticu ehituseks. Ma ei väsi kordamast, kui oluline see projekt Eestile on, seda nii kaubanduse (ühtse turu), transpordi, turismi, kui ka julgeoleku seisukohast.Kiire ühendus Euroopaga on meie kõigi huvides.

Uues eelarvekavas pole unustatud ka kultuuri, haridust ja noori. Enim väärib esiletõstmist ehk rahvusvaheline õpilasvahetuse ja praktika programm Erasmus, mille rahastamist plaanitakse kahekordistada. See tähendab ka Eesti noortele veelgi paremaid võimalusi välismaal õppimiseks ning kogemuste omandamiseks.

Kuigi rahapada on alati liiga väike – sest kes ei tahaks rohkem saada või vähem maksta –, tuleb tõdeda, et Euroopa Liidu järgmiseks eelarveks on leitud Euroopa vaatenurgast hea tasakaal. Julgen isegi väita, et ELi pikaajalise eelarvekava ettepanek peaks ületama ka Eesti ootusi.

Pingelised läbirääkimised selle eelarve elluviimiseks seisavad küll alles ees, kuid loodan, et euroraha hakatakse aina enam jagama Euroopa Liidu ülestele projektidele ning kõik liikmesriigid mõistavad, et ühiselt suudame Euroopa Liidus teha palju meie kõigi huvides.

 

Artikkel ilmus 25.06.2018 ajalehe Postimees vahelehes.

 

 

Leave a Reply