Konverents “Euroopa Parlamendi valimised 2019: kas raputus Euroopa Liidu poliitikale?” 3. mail Vabamus

7. May 2019

3. mail väitlesid Vabamus Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Soome poliitikaeksperdid Euroopa Parlamendi valimiste ja uue parlamendi mõju üle Euroopa Liidu tulevikule. Eesti Välispoliitika Instituudi poolt korraldatud konverentsile olid õla alla pannud Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Üleeuroopaline Poliitikauuringute Ühing (TEPSA).

Esimeses aruteluringis rääkisid eksperdid Euroopa Parlamendi valimistest liikmesriikides ning tõdesid, et nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Poolas jäävad Euroopa valimised – erinevatel põhjustel – rahvuslike teemade varju. Berliini mõttekoja eksperdi Julie Hamanni sõnul dikteerivad prantsuse kollavestid ka sealse Euroopa valimiste arutelude põhiteema – sotsiaal- ja majanduspoliitika. Manuel Müller samuti Berliinis asuvast Euroopa Poliitikainstituudist tõdes, et Saksamaal on üleeuroopalised teemad nagu sisserändepoliitika asendunud aruteluga kantsler Merkeli tuleviku üle. Piotr Maciej Kaczynski sõnul jäävad ka Poolas europarlamendi valimised siseriiklike teemade – sealhulgas samaaegselt toimuvate riiklike valimiste – varju. Lisaks iseloomustab Poolat tugev vastandumine valitseva Õiguse ja Õigluse partei (PiS) ning peavoolu erakondadest moodustunud nn. Euroopa Koalitsiooni vahel (mõlemat toetab ca. 35% valijaskonnast). Üldse mängivad traditsiooniline parem-ja vasakpoolsus riiklikus parteipoliitikas üha väiksemat rolli ning jõudu kogub konflikt kosmopoliitse ja rahvusliku maailmakäsitluse vahel. Sellel saab kahtlemata olema mõju ka uue Euroopa Parlamendi koosseisule. Samas rõhutati, et parlament on kahtlemata Euroopa Komisjoni liitlane, samas kui Euroopa Nõukogu on riikide erisuste tõttu pidurdavaks jõuks.

Konverentsi teine aruteluring kujunes hoogsaks mõttevahetuseks Euroopa Parlamendi tulevase koosseisu teemal. POLITICO korrespondent Maya de La Baume oli veendunud, et uus parlament saab olema killustatum ja kõrgema euroskeptikute osakaaluga. Traditsioonilised konservatiivide, sotsiaaldemokraatide ja liberaalide fraktsioonid peavad seega üha enam võtma arvesse euroskeptikuid. Seejuures kujuneb võtmeküsimuseks viimaste võime kokku hoida, sest üha enam on esile kerkinud euroskeptiliste gruppide sisemised konfliktid. Kuna Euroopa Parlamendi killustatus suureneb, peavad erinevad fraktsioonid vajaliku enamuse saamiseks üha rohkem koostööd tegema. Mis puudutab esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsessi, ei olnud de La Baume prantsuse presidendi Macroni vastuseisu tõttu ses suhtes optimistlik – kuigi see aitaks Euroopa Liitu demokratiseerida. Ka Soome teaduri Tuomas Iso-Markku arvates saab sellest, kas Euroopa Parlamendi valimised võitnud esikandidaat ka Euroopa Komisjoni presidendiks valitakse, uue parlamendi lakmustest. Seevastu peab Rahvusvahelise Euroopa Liikumise peasekretär Petros Fassoulas esikandidaate pigem Brüsseli väljamõeldisteks, kes tavainimestele täiesti kaugeks jäävad. Tuleks alustada hoopis lihtsamast – näiteks Euroopa parteiperedele ühtsete logode ja valimisplatvormide loomisest. Arutelu lõpetuseks avaldasid eksperdid lootust, et uus Euroopa Komisjon saab olema poliitiline (ja mitte tehnokraatlik) institutsioon, mis jätkaks sotsiaalse Euroopa ehitamist. Viimane on Euroopa Liikumise peasekretäri Fassoulase arvates praeguse komisjoni üks olulisematest saavutustest.

Leave a Reply