Euroopa tulevik on digivalitsemine

15. Dec 2020
© EU2020DE

Euroopa valitsusasutustes on käimas põhjalikud tehnoloogilised muutused, kirjutavad Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager, Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn ja Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton.

COVID-19 pandeemia on näidanud meie sõltuvust digitehnoloogiast. Järgmise seitsme aasta jooksul annab EL enneolematu summa raha digimajanduse arendamiseks Euroopas. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi abil investeerivad liikmesriigid digivaldkonda üle 137 miljardi euro.

Sellele lisanduvad ühtekuuluvuspoliitika investeeringud ja ligi 30 miljardit eurot muudest ELi programmidest. See võimaldab meil üheskoos arendada superarvuteid ja uusi tehnoloogiaid, luua turvalisi ühendusi ja usaldusväärseid andmeid ning parandada eurooplaste digioskusi.

Meie ühisprojekti saadab edu vaid siis, kui kaasame sellesse ka avaliku sektori. Faksiaparaadid on minevik, tehisintellekt tulevik. Ka avalik sektor peab ajaga kaasas käima.

Meil on hea meel, et kõigi 27 liikmesriigi ministrid on väljendanud kindlat tahet investeerida valitsuste digipöördesse, millest saavad kasu kõik eurooplased.

Eelmisel nädalal kirjutasid ELi ministrid alla Berliini deklaratsioonile, milles nähakse just riikide valitsusi digipöörde eestvedajana. Deklaratsioonis esitatakse pidepunktid, mis aitavad meil kujundada 2021. aastal välja digivalitsemise põhimõtted kogu Euroopa jaoks. Sellega on eesmärk seatud, nüüd tuleb tegutseda. Euroopa valitsusasutustes on käimas põhjalikud tehnoloogilised muutused.

Pandeemia näitas selgelt, et me peame seda protsessi kiirendama. Küsimus on selles, kuidas seda enda kasuks pöörata. E-teenused peavad olema kvaliteetsed, koostalitlusvõimelised, kasutajasõbralikud ja kaasavad ning sama turvalised nagu tavateenused väljaspool internetti.

Teenused peavad olema loodud inimestele mõeldes ja inimeste jaoks. ELi kodanikud peaksid end saama kergesti ja turvaliselt e-identida kõigis 27 liikmesriigis, ükskõik millal neil see vajadus peaks tekkima. Inimkesksus on ka tehisintellekti ja uute tehnoloogiate arendamisel väga oluline – eriti nüüd, kui nendega hakkavad eksperimenteerima avaliku sektori asutused.

Era- ja avaliku sektori andmevahetuseks loome ühised andmeruumid, et väärtuslikud andmed kaotsi ei läheks ning et neid inimeste ja ettevõtjate huvides kasutada. Digitaalselt suveräänsed haldusasutused peaksid saama töödelda meie andmeid turvaliselt ja vastavalt Euroopa normidele.

Kõigi nende eesmärkide täitmiseks peame tegema koostööd liikmesriikide haldusasutustega. Esimese asjana tuleb luua ühtne digivärav, et koostöö haldusasutuste vahel tõeliselt toimiks. Peame ühiselt investeerima vahenditesse, mis aitavad igal kohalikul omavalitsusel töötada välja just talle sobiva lahenduse, kuid samas olla ühendatud muude sektoritega nii kodumaal kui ka piiri taga. Koostalitlusvõime on kõige alus, sest võimaldab meil töötada koos ka siis, kui oleme tegelikult eraldi.

Komisjonil on kindel plaan need eesmärgid ellu viia. Hiljuti avaldasime vabatarkvara ehk avatud lähtekoodiga tarkvara strateegia, et saaksime jagada ühistes andmehoidlates hoitavaid andmeid ja tööriistu ning suurendada sõltumatust. Lisaks otsime võimalusi turvaliste, sõltumatute ja täielikult ELi normidele vastavate pilveteenuste hangete laiendamiseks.

Loodame, et meiega ühinevad ka teised avaliku sektori asutused. Digiüleminek juba toimub, meie ülesanne on see meie väärtustest lähtuvalt enda kasuks tööle panna.

Leave a Reply