Kuidas seostub Eesti hoonete renoveerimine kliima soojenemisega?

16. Oct 2020
© Euroopa Liit

Kuuldes väljendit «kliima soojenemine» kerkivad inimeste silme ette troopilistes piirkondades üha sagedamini märatsevad orkaanid ning poolustel sulava jää tõttu ähvardavalt. Asja ei muuda palju omasemaks ka väljend «Euroopa uus kliimapoliitika», mis seostub esmalt teleuudistest tuttavate Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi hiigelhoonetega Brüsselis. Uudisvoog on loomuldasa tekitanud arusaama, et kuigi Euroopa Liidu uus kliimapoliitika on väga ambitsioonikas ja rahamahukas ettevõtmine, siis Eestit see esialgu otseselt ei puuduta. Kui ehk välja arvata põlevkivitööstuse hääbumine Ida-Virumaal, sellega kaasnevad probleemid ning Euroopa toetusraha eest piirkonnas uute võimaluste otsimine.

Vanad majad, suured kulud

Ometi on üks valdkond, kus tänavu sõnastatud Euroopa Liidu kliimapoliitilised eesmärgid seostuvad üsna peagi otseselt kümnete tuhandete eestlaste elutingimuste paranemisega. Nimelt on Euroopa Liidu kliimapoliitikal juba 2021.–2027. aastal  tihe seos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga.

Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul soovitatakse liikmesriikidel kasutada taastekava raha kindlasti ka hoonete energiatõhususe suurendamiseks, sest üle Euroopa kulub keskmiselt 40 protsenti energiast hoonete kütmisele ning lõuna pool suviti ka jahutamisele.

Euroraha kasutamine hoonete renoveerimiseks aitab ühtlasi elavdada ka majandust. «Renoveerimiseks ette nähtud rahast ligi 60 protsenti läheb palkadesse ehitussektoris ja materjalide tootmises. See suurendab tööhõivet, elavdab tarbimist ning toetab majanduse kosumist,» selgitas Kadri Simson.

Enamik Eesti hoonetest on nii kehvas seisus, et nende arvele langeb 50 protsenti kogu riigi energiatarbimisest ning 36 protsenti Eestis tekkivast süsihappegaasi heitkogusest. Majandusministeeriumi arvutused näitavad, et kui hoonete renoveerimise strateegia täies mahus teoks teha, siis on Eestis võimalik säästa energiat umbes 60 protsenti ja vähendada CO2-heidet ligi 90 protsenti.

Väiksem CO2 jalajälg, väiksemad kodukulud

Seega on kahe eesmärgi üheaegne saavutamine omavahel tihedalt seotud: kui väheneb Eesti süsinikdioksiidi jalajälg, siis vähenevad ka eestlaste kodukulud.

«Väiksemad kodukulud on miski, mida iga pere tunnetab kohe oma rahakotis. Sellised algatused aitavad muuta Euroopa otsuseid inimestele mõistetavamaks. Lisaks, kui me kasutame Eestis ja Euroopas uuenduslikke lahendusi, siis hakkavad ülejäänud maailma piirkonnad meid matkima,» sõnas Simson energeetikakavade uuendamise kohta.

Energiatõhususega sama tähtis on ka renoveeritud majade parem siseõhk ning suurem tuleohutus, aga kindlasti ka nõukogudeaegsete hoonete hoopis kaunimaks muutuv väljanägemine meie linnapildis.

Teadmine tulevikus vähenevatest küttearvetest meeldib muidugi igale perele, kuid enne tuleb teha väga suuri investeeringuid. Kuigi Kredexi ja euroraha abil on Eestis toetatud tuhandete kortermajade renoveerimist, ootab renoveerimist ikka veel 14 000 korterelamut ning 100 000 eramaja.

Praegu on olukord selline, et hinnanguliselt viiakse aastas rekonstrueerimistöid läbi 500–700 eramajas, 400 korterelamus ning 300 mitteeluhoones. «Terviklikult rekonstrueeritakse nendest seejuures hinnanguliselt alla ühe kolmandiku,» täpsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.

Alates 2010. aastast on riik toetanud üle 1100 kortermaja ning alates 2016. aastast üle 500 eramaja rekonstrueerimist. «Kui korterelamute ja mitteeluhoonete osas on strateegia eesmärkide täitmiseks vaja üleüldise mahu asemel suurendada pigem tervikrekonstrueerimiste osakaalu, siis eramaju rekonstrueeritakse praegu niivõrd vähe, et mahtu on vaja suurendada vähemalt kümme korda,» kirjeldas eelseisva töö mahtu Ivo Jaanisoo.

Euroopast stardikapitaliks 366 miljonit

Kokku nõuab hoonete renoveerimine järgmise 30 aasta vältel hinnanguliselt üle 21 miljardi euro. See summa saadakse kokku nii renoveeritavate hoonete elanike, Eesti riigi kui ka eraettevõtete toel. Kuna hoonete renoveerimisel kattuvad nii Eesti inimeste, riigi kui ka Euroopa Liidu huvid ja eesmärgid, siis on ELi järgmises eelarveraamistikus selleks ette nähtud 366 miljonit eurot.

Selle summa eest jätkub toetuste andmine, mida Kredex on seni euroraha eest aastatel 2015-2020 pakkunud mahus 148 miljonit eurot. «Samuti tahame pakkuda korterelamute renoveerimislaenu seal, kus ühistu pangalt laenu ei saa,» ütles Kredexi eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu.

Kuna rekonstrueerimist vajavaid maju on palju, peab Kredex oluliseks toetada rekonstrueerimist kiirendavaid lahendusi. «Üks võimalik lahendus on masstoota soojustuselemendid  tehases ning maja juures toimuks vaid nende paigaldamine,» tõi Triin Reinsalu näiteks.

Leave a Reply