Euroopa kalender 20.11–26.11 – idanaabrid Euroopale lähemale

21. Nov 2017

© Euroopa Liit / European Union External Action

 

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Reedel tipneb üks Eesti eesistumise prioriteetseid teemasid idapartnerluse tippkohtumisega. Brüsselis toimuval tippkohtumisel vormistatakse kogu eesistumise ajal idapartnerluse riikidega toimunud arutelude ja ürituste tulemused ning antakse ette nii poliitiline tulevikusuund kui ka konkreetsed plaanid. See on kahtlemata nädala peasündmus.
Ent kuna seekordne nädala ettevaade saab erinevatel põhjustel kirja teisipäeval, on hea võimalus vaadata üle ka esmaspäeval toimunu, mida pole sugugi vähe – Eesti juhtimisel leiti praegu Ühendkuningriigis paiknevatele ELi ametitele uued koduriigid, haridusministrid leppisid kokku ELi solidaarsuskorpuse loomises ning liikmesriigid ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele geoblokeerimise kaotamises.

I Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

ELi ja idapartnerluse riikide tippkohtumine toob idapartnerid Euroopale lähemale

Idapartnerlus (ELi suhted Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevenega) on olnud Eesti prioriteet kogu eesistumise aja. Toimunud on palju kohtumisi ja üritusi, kus on arutatud koostööd idapartneritega konkreetsetes poliitikavaldkondades, ennekõike digitaalne turg, transport, energeetika, haridus, ettevõtluse toetamine ja vabakonna arendamine. See on kõige efektiivsem ja tulemuslikum lähenemine olukorras, kus suhted pidevalt tihenevad, aga konkreetset Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi idapartneritel ei ole.

Kõigil riikidel ei ole selleks muidugi ka soovi, kuue riigi eurointegratsiooni ambitsioonid on väga erinevad. Seda arvesse võttes on ELi idapartnerluse poliitika alates Riia tippkohtumisest teinud läbi suure arengu. Esiteks vaadatakse koostööd iga riigiga nüüd eraldi, mitte ei soovita kõigile ühtmoodi läheneda. Teiseks keskendutakse konkreetsetele tulemustele eri poliitikavaldkondades, kokku on lepitud 20 konkreetset eesmärki, mida idapartnerid ELi toel üritavad saavutada. Võib ju öelda, et ilma liitumisperspektiivita on ELi naabruspoliitika jõuetu, ent tegelikult on alates Läti eesistumisest, mil toimus eelmine idapartnerluse tippkohtumine, saavutatud palju.

* Moldova, Gruusia ja Ukrainaga on kokku lepitud viisavabaduses.
* Jõustunud on Moldova, Gruusia ja Ukraina assotsiatsioonilepingud koos vabakaubanduslepingutega, mis on toonud kaasa kaubandustõkete vähenemise või kadumise.
* Ette on valmistatud partnerluslepe Armeeniaga ja alanud on uue koostööleppe läbirääkimised Aserbaidžaaniga.
* Alates 2009. aastast on ELi abiprogrammide kaudu toetatud idapartnerluse riikide ettevõtteid, kodanikuühiskonda, haridussüsteemi, taristu arendamist ja teisi valdkondi kokku 5,4 miljardi euroga.

Reedel toimuv tippkohtumine võtab kokku seni saavutatu ja paneb paika uued sihid. Kõige keerulisem ja poliitiliselt tundlikum on kahtlemata ühise tulevikku vaatava deklaratsiooni kokkuleppimine. Nii ELi riikide kui ka idapartnerite soovid, ambitsioonid ja punased jooned on väga erinevad. Deklaratsiooni lõpptekst pole küll tänaseks veel lõpuni viimistletud, ent Eesti on eesistujana koos ELi välisteenistusega kõigi huvide kokkutoomisel head tööd teinud, heastades seni eesistumise ehk suurima altmineku, kui ELi-Ukraina tippkohtumiseks ei suudetudki deklaratsiooni sõnastuses kokku leppida. Eriti tundlikud on olnud kaks teemat – ELiga liitumise ambitsiooni ning konfliktipiirkondadega seotud sõnastuste paikasaamine.

Lisaks poliitilisele deklaratsioonile lepitakse tippkohtumisel kokku paljude valdkondade praktilises koostöös, sealhulgas idapartnerluse riikide ettevõtetele kohalikus valuutas antavate laenude mahu suurendamine (+100 miljonit eurot), rändlustasude alandamine, rahastamise suurendamine kiire internetivõrgu väljaarendamiseks, transporditaristu arendamine, energiatõhususse tehtavate investeeringute suurendamine ning uue Euroopa kooli loomine Gruusiasse.

Enne eesistumise algust küttis ametnike ja poliitikute hulgas palju kirgi tippkohtumise asukoha küsimus. Täna võib osalevate riigipeade arvu vaadates öelda, et kohtumise Brüsselis korraldamine oli õige otsus – teemal, mida on peetud pigem meie piirkonna riikidele oluliseks, on tippkohtumisel kohal vähemalt 2/3 valitsusjuhtidest. Ülejäänud riike esindab välisminister.

Üldasjade nõukogul otsustati kahe ELi ameti uued koduriigid

Hetkel Ühendkuningriigis asuvate Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Pangandusjärelvalve uute asukohariikide valimine on üks Brexiti esimesi praktilisi järelmeid. ELil on vaja tagada ligikaudu 1100 töökoha sujuv liikumine ühest riigist teise, uutel ameteid võõrustavatel riikidel on vaja leida või ehitada uued kontoriruumid, see kõik toob kaasa kulusid. Ent võõrustavad riigid on siin kindlasti võitjad ja Ühendkuningriik kaotaja. Londonist kaob tuhatkond kõrgepalgalist töökohta, eriti koos ravimiametiga ka suur hulk ELi rahastatavast teadustööst ja tööstuste arendustööst. Uue sihtriigi leiavad ka kümned tuhanded konverentsituristid.

Ametite asukoha otsustamine on Euroopa Liidus ajalooliselt keeruline ja tundlik ülesanne, millega varasemalt on kaasnenud ka suur kauplemine. Seepärast võis selle otsuseni jõudmist pidada õigustatult üheks Eesti eesistumisaja keerulisemaks ülesandeks. Kuid seekord valiti ametite asukohti varasemast veidi erinevalt. Kokku lepiti konkreetne menetlus, mis on Euroopa Liidus asjade üle otsustamisel väga kasulik. Ka seekord päästis protsess päeva. Toimus hääletus, mille hõlbustamiseks oli Euroopa Komisjon varasemalt kokku lepitud näitajate põhjal koostanud taustaanalüüsi. Ja võitja pidi igal juhul selguma. Läks nii, et mõlema valiku puhul oli vaja kahe võrdselt hääli saanud riigi vahel loosi tõmmata. Õnn soosis Amsterdami (Euroopa Ravimiamet) ja Pariisi (Pangandusjärelvalve), nn finaalis jäid kaotajaks Milano ja Dublin. Muidugi oli pettunuid, kuid hääletus oli kahtlemata reeglipärane ja Eesti poolt üldasjade nõukogu juhtiva Matti Maasika poolt igati tasakaalukalt juhitud. Viimane võtab eilse istungi oma blogis hästi kokku.

Haridusministrid leppisid kokku solidaarsuskorpuse loomises

Solidaarsuskorpus on Euroopa Komisjoni prioriteetne algatus, mis avardab noorte vabatahtliku töö võimalusi ELi riikides. Täpsemalt saab lugeda siit. Eesti suutis eesistujana selle algatuse käivitamises kiiresti riikidevahelise üksmeele saavutada ning eile haridusministrite kohtumisel ka kokku leppida. Lisaks arutati reedesele Göteborgi tippkohtumisele järgnevaid ambitsioonikaid haridusega seotud samme.

Tallinnas toimub Euroopa ettevõtlusnädal

Tallinnas toimuvad sel nädalal pea viimased suuremad eesistumisega seotud üritused ja konverentsid – käimas on Euroopa ettevõtlusnädal, täpsemalt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete nädal.

Esmaspäevast kolmapäevani toimub Nordea kontserdimajas võrgustiku Enterprise Europe aastakonverents, mille avasid riigipea Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.  Täna algas Kultuurikatlas homme õhtuni kestev Start-up Nations Summit. Kolmapäevast reedeni toimub Kultuurikatlas VKEde assamblee, mis toob kokku Euroopa ettevõtluspoliitika kujundajad, erialaliitude esindajad ja ettevõtjad.

Tähtajad ja olulised kuupäevad

20. novembril leppisid liikmesriigid (muidugi eesistuja Eesti juhtimisel) Euroopa Parlamendiga kokku geoblokeerimise kaotamises piiriüleses e-kaubanduses. Lühidalt tähendab geoblokeerimise kaotamine seda, et Eesti tarbijatel on võimalik osta kaupu kõikidelt ELi riikide kodulehtedelt ning müüjatel ei ole õigust kodanikke asukoha alusel diskrimineerida või teisele (nn oma koduriigi) lehele ümber suunata.

22. novembril avaldab Euroopa Komisjon hinnangu liikmesriikide eelarvetele ja majanduslikule seisule. See on sisulisem järg eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoosile. Komisjon annab oma hinnangu liikmesriikide eelarveseisule, mis on aluseks komisjoni järgmistele sammudele juhul, kui riigid reegleid ei järgi. Tasub meelde tuletada, miks selline eelarve- ja fiskaalpoliitika seire üldse ellu kutsuti – selleks, et vältida suurte tasakaalustamatuste tekkimist, mis osaliselt viisid eelmise majanduskriisini, ja ennetada ulatuslikku majanduse konkurentsivõime langust, mille lahendamisega paljud riigid siiani maadlevad. Nii saabki komisjoni hinnang ka Eesti kontekstis olema ennekõike hoiatus, et samamoodi jätkates võidakse sattuda suurematesse probleemidesse.

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Tallinnas on komisjoni asepresident Andrus Ansip ja volinik Elżbieta Bieńkowska.

Komisjon organiseerib ka paarikümne Eesti ajakirjaniku külastuse idapartnerluse tippkohtumisele Brüsselis.

Täna rääkisin koos tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning Praxise programmijuhi Märt Massoga eelmisel reedel toimunud Göteborgi sotsiaaltippkohtumisest ja kohtumisel allkirjastatud sotsiaalõiguste sambast. Saade on järelkuulatav siit.

Homme läheb põhiaur komisjoni eelarvehinnangu selgitamisele nii asjaomastele kui ka laiemale üldsusele.

Leave a Reply