Idapartnerluse konverents tõi kokku väljapaistvad esinejad ja rekordarvu kuulajaid

6. Mar 2018

Foto © Eesti Idapartnerluse Keskus / fotograaf Terje Lepp

Reedel (02.03.2018) toimus Tallinnas viies idapartnerluse konverents. Euroopa Komisjoni Eesti esindus on nende korraldamisele alati jõudumööda kaasa aidanud ning hea meel oli tõdeda, et tänavusel üritusel oli rohkem mõjukaid ja huvitavaid esinejaid kui kunagi varem ning ilmselt tuli ka publikurekord. Kui samamoodi jätkata, siis on välisministeeriumi juures tegutseva Idapartnerluse Keskuse korraldatud sari kindlalt Eesti kolme olulisema poliitikakonverentsi hulgas.

Idapartnerluse temaatikas on kõige lihtsam arutleda selle üle, kas kuus osalevat riiki – Ukraina, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaan, Armeenia ja Valgevene – võiksid Euroopa Liiduga ühineda või mitte. Selles valdkonnas praegu märkimisväärseid muutusi toimunud pole, kuid president Kersti Kaljulaid käsitles oma avasõnavõtus seda küsimust väga elegantselt – ta rõhutas, et idapartnerluse riigid peavad tegema tõsist kodutööd, et olla tulevikus valmis liitumisvõimaluseks, mis võib tekkida vaid lühikeseks ajaks. Seda mõtet tsiteerisid hiljem mitmed esinejad.

Konverents tabas kümnesse, võttes üheks keskseks teemaks jätkuvalt palju kõneainet pakkuvad inforünnakud ning valeinfo levi. Joonistus väga selgelt välja, et siin on mitmel idapartnerluse riigil ja Euroopa Liidul ning selle liikmesriikidel ühised huvid, et mitte öelda ühised vaenlased. Järelikult võiks rohkem koostööd teha.

Idapartnerluse arendamises on praegu kõige olulisem praktiline koostöö, et idapartnerlusriikide elanikud tunnetaksid, kuidas Euroopa Liiduga tehtava tihedama koostöö tulemusel nende elu paremaks läheb. Vajadust saavutada nendes riikides kiirem majanduskasv toonitas ka konverentsil esinenud Euroopa Komisjoni naabruspoliitika peadirektoraadi asepeadirektor Katerina Mathernova.

On selge, et idapartnerluse riigid vajavad oma praegusel arengutasemel märksa rohkem investeeringuid ning ka Euroopa Liidus tuleb hoolikalt mõelda, millistesse valdkondadesse ikkagi piirkonnale kavandatud toetusi suunata. Mõttekoht ka Eestile, sest enamik riigieelarvest eraldatavast arenguabist läheb just idapartnerluse riikidesse. Kindlasti leidub ka Euroopa Liiduga juba viisavabaduse saavutanud Moldova, Gruusia ja Ukraina elanike jaoks veel uusi suurt tähelepanu väärivaid projekte, näiteks ühtne rändlusruum Euroopa Liiduga.

Praktilise koostöö arengus Euroopa Liidu ja idapartnerluse riikide vahel saavutati Eesti eesistumisel toimunud idapartnerluse tippkohtumisel uus kõrgtase, kuid loodetavasti tulevad varsti uued rekordid.

Minule meenus konverentsil tahtmatult 2004. aastal tehtud visiit Moldovasse. Tollal oli Euroopa Liidul idapartnerluse riikidest esindus vaid Gruusias ja Ukrainas. Chisinaus avati esindus 2005. aastal, ülejäänud kolmes idapartnerluse riigis veel kolm aastat hiljem. Sellal võisid kohalikud hõlpsasti Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu segamini ajada. Viimase 10 aastaga on toimunud tohutu muutus, sest ELi ja idapartnerluse riikide koostöökava 20 eesmärki aastaks 2020 nõuavad paljudelt idapartnerluse riikide ametnikelt Euroopa Liidu õigusaktide põhjalikku tundmist.

Lõpetuseks on paslik soovida jõudu idapartnerlusega tegelevatele kolleegidele ning loodame head koostöö jätku Eesti Idapartnerluse Keskusega.

Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht

Postituses kasutatud fotod © Eesti Idapartnerluse Keskus / fotograaf Terje Lepp

Leave a Reply