Euroopa Liidu uus eelarve vastab kriisile ja vaatab tulevikku

16. Oct 2020

© Euroopa Nõukogu

Intervjuu peaminister Jüri Ratasega

Palun selgitage, millised on olulisemad muutused praeguse ja uue Euroopa Liidu pikaajalise eelarve vahel?

Kõige olulisem on ikkagi see, et Euroopa reageerib uue pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kavaga kriisile jõuliselt, ühtselt ja kiiresti ning vaatab ühtlasi ka kaugemale tulevikku. 2021. aastal algav eelarveperiood on aga ka Euroopa taaskäivitamise kava ning praeguse lõppeva perioodi kriisiks kohandatud abimeetmed aitavad elavdada pandeemia tõttu kannatada saanud ELi majandust. See aitab ka tugevdada ühist siseturgu, kasvatada konkurentsivõimet uue tehnoloogia juurutamise ja raiskamise vähendamisega, luua inimestele töökohti, samal ajal ühiskondlikke väljakutseid lahendades.

Tulevane ELi eelarve ja taaskäivitamise rahastu on mõeldud selleks, et aidata riikidel ületada  COVID-19 pandeemia tagajärjel tekkinud majandusraskused, mis on koos tööpuuduse kasvuga enneolematu katsumus nii inimeste, ettevõtete kui ka liikmesriikide jaoks. See kriis ei ole kahjuks kaugeltki läbi ning oleme jätkuvalt ebakindlad, kui keerukaks meie majandusolukord lähimas tulevikus võib kujuneda.

Seetõttu ongi järgmine eelarve ja taaskäivitamise kava – ning eriti nende kiire kokkuleppimine ja elluviimine – hädavajalik nii Euroopa kui ka Eesti kindlustundele ja heaolule. Samuti on see selge märk, et kõige raskemas olukorras saame Euroopale loota.

Muidugi huvitab inimesi, millistes valdkondades euroraha osakaal järgmisel seitsmel aastal suureneb ja millistes väheneb ning kuidas mõjutavad need muutused Eestit?

Eesti jaoks olid järgmise pikaajalise eelarve kõnelused väga edukad ning võime saavutatud kokkuleppega rahul olla. Saame ELi eelarve toel hakata kiiresti tegema majanduse ja meie inimeste töökohtade kindlustamise jaoks olulisi investeeringuid ja reforme.

Kindlustasime koos Läti ja Leeduga Rail Balticu raudteeühenduse ehitamiseks vajaliku lisarahastuse suurusjärgus poolteist miljardit eurot kolme riigi peale kokku. See aitab meil luua parema ja keskkonnasõbralikuma ühenduse Euroopaga juba perioodi lõpuks ning suurendab ühtekuuluvustunnet riikide vahel Soomest Saksamaani.

Põllumeeste võrdne kohtlemine ja otsetoetuste suurem ühtlustamine on olnud eelarvekõnelustel Eesti ja meie Balti naabrite üks olulisi eesmärke. Mul on hea meel, et saavutasime selle kauaoodatud läbimurde. See on kindlasti positiivne sõnum Eesti põllumeestele ja maapiirkondadele.

Euroraha toel plaanime järgmisel aastal teha näiteks koroonaviiruse vastu võitlemiseks vajalikke tervishoiukulutusi. See hõlmab nii testimist, haiglate valmisoleku tõstmist, vajaliku personali tagamist, aga ka teadustööd ja ravimivaru suurendamist. Samuti soovime arendada tervishoiutaristut ja teha korda mitmeid erinevaid meditsiinikeskusi ja haiglaid, näiteks Viljandis, Tartus, Ida-Virumaal, ning projekteerida ja ehitada Tallinna haigla.  Samuti teeme investeeringuid näiteks IT-süsteemide arendamiseks, kiire internetiühenduse rajamiseks kuni viimase kilomeetrini ning Eesti piiri turvalisusesse.

Alates Eesti liitumisest ELiga on meie põllumehed olnud rahulolematud sellega, et neid toetatakse võrreldes nn vana Euroopa riikidega tunduvalt vähem. Kuidas muutus uue pikaajalise eelarve arutelul meie põllumeeste olukord?

Mul on väga hea meel, et astume järgmisel ELi eelarveperioodil suure sammu edasi ja Eesti põllumeeste otsetoetused tõusevad enam kui kolmandiku võrra (kasv 35 protsenti, 2014–2020 olid otsetoetused  1 miljard ning 2021–2027 hakkavad olema 1,35 miljardit eurot). See tähendab, et väheneb vahe suuremat toetust saavate liikmesriikide põllumeestega. Olukorras, kus ELi eelarve väheneb Ühendkuningriigi lahkumise tõttu ning valitseb teadmatus majandusliku lähituleviku ees, on eelarvekokkulepe väga hea tulemus.

Läbirääkimiste vältel oli väga suur surve eelarve vähendamisele. Ka põllumajanduspoliitika eelarve väheneski võrreldes liidu praeguse pikaajalise eelarvega. Lõpuks õnnestus meil aga saavutada Eesti põllumeestele veel parem tulemus ja toetused suurenevad 80 protsendini ELi keskmisest. Võrreldes komisjoni algse ettepanekuga saime läbirääkimiste tulemusel toetustele lisaks 88 miljonit eurot.

Kuna Euroopa Liidu rohelepe mõjutab Eesti puhul kõige otsesemalt põlevkivi kaevandamist ning sellest elektri tootmist IdaVirumaal, siis kuidas leevendab EL seda üleminekut rahaliselt?

Peame üha rohkem teadvustama meie koduplaneedi halvenevat keskkonnaseisundit. Meie siht on säilitada ja luua inimestele töökohti ning tagada ka tulevikus kaasaegne ja elamisväärne elukeskkond. On väga oluline, et 30 protsenti tulevasest eelarvest ja taaskäivitamise kavast kokku on suunatud just kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike rahasüstide tegemiseks. Eesti saab ELi toel kliimaeesmärkide saavutamiseks investeerida 3,3 miljardit eurot. See sisaldab ka uue loodava õiglase ülemineku fondi tuge suurusjärgus 340 miljonit eurot, mis on vajalik tugi eelkõige muutuste saavutamiseks Ida-Virumaal. Pean väga oluliseks, et ELi eelarves on eritähelepanu põlevkivi kui fossiilse maavara kasutuse vähendamisel ning üleminekul säästvamale majandusmudelile. Nii saame muuta oma majandust rohelisemaks ning vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside heidet ja seeläbi ka saastega seotud terviseriske.

Leave a Reply