Junckeri komisjoni kokkuvõte (2014–2019)

22. Oct 2019

Jean-Claude Juncker alustas tööd Euroopa Komisjoni presidendina 1. novembril 2014 ning tema juhitud komisjoni viieaastane ametiaeg hakkab peagi lõppema. Junckeri komisjon alustas tööd rändekriisi puhkemise lävel. Ka Euroopa majanduse seis polnud siis  tänasega võrreldes kiita, sügav finantskriis oli küll läbi, aga mitmed riigid maadlesid veel suurte probleemidega. Kreeka soovis eurotsoonist lahkuda. Tänaseks on Euroopa majandus kasvanud 25 kvartalit järjest. Valitsuste keskmine võlakoormus on langenud 88,3% SKPst (2014) 81,9%ni SKPst. Kreeka jäi eurotsooni ja riigi majandus on alates 2017. aastast kasvanud ligi 2%. Võrreldes rändekriisi tipphetkega oktoobris 2015 on mitteregulaarsete ELi välispiiri ületuste arv vähenenud 90%.

Junckeri komisjoni peamised algatused ja tulemused

Euroopa investeerimiskava: 439 miljardi väärtuses lisainvesteeringuid

2008. aastal USAst alguse saanud majanduskriis mõjutas oluliselt kogu ELi. Tööpuudus süvenes, inimeste ostujõud ja investeeringud vähenesid. Majanduse elavdamiseks ja erasektori investeeringute toetamiseks tuli komisjon 2014. aasta lõpus välja Euroopa investeerimiskava ehk „Junckeri fondiga“. Kui esialgu pidi kava looma uusi investeeringuid 315 miljardi euro väärtuses, osutus see tegelikkuses palju edukamaks. 2019. aasta juunikuu seisuga on fondist kasu saanud üle 952 000 ELi väikest ja keskmise suurusega ettevõtet ning ELi majandusse on investeeritud enam kui 439 miljardi eurot. Majanduse elavnedes on keskmine tööpuudus ELis vähenenud 6,4%-ni  ja on seega isegi madalam kui kriisieelsel ajal.

Eestisse on fond toonud 1,33 miljardi euro väärtuses avaliku sektori ja erainvesteeringuid: selle vahenditega on uuendatud näiteks Tallinna lennujaama, toetatud Muhu Leiva tootmist ja Skeleton Technologies arendustegevust. Eesti on SKPd arvestades ELis teine enim Junckeri fondist toetust saanud liikmesriik.

Investeerimiskava pikendatakse: järgmise seitsme aasta jooksul (2021–2027) peaks see liikmesriikides tooma 650 miljardi euro väärtuses täiendavaid investeeringuid.

Kreeka võlakriisi lõpp

Majanduskriis tõi ELis kaasa võlakriisi, mille suurim murelaps oli Kreeka, kelle eelarvepuudujääk oli kriisi alguses 2009. aastal neli korda suurem kui euroalasse kuuluvatel riikidel lubatud ja 2012. aastal valitsemissektori võla suhe SKPsse ka maailmas rekordiline 175%. Kuna Kreeka kuulub euroalasse, siis riigi pankrotti laskmine oleks oluliselt kahjustanud kogu euroala usaldusväärsust. Lisaks Euroopa laenuandjate (Euroopa Stabiilsusmehhanismist, Euroopa Finantsstabiilsusvahendist ja ELi liikmesriikidelt kokku 257 miljardit eurot) panusele toetas EL Kreeka majanduse stabiliseerimisest, töökohtade loomist ja investeeringute edendamist erinevate programmide alt ligi 35 miljardi euroga (2014–2020) ning pakkus Kreekale lisaks sildtoetust ja tehnilist tuge. 2018. aastal lõpetati Kreeka abiprogramm ning riik on suutnud pöörata eelarve puudujäägi eelarve ülejäägiks. Majandus kasvab ning ehkki tööpuudus on endiselt liiga kõrge, on see märkimisväärselt langenud. Kreeka on jätkuvalt eurotsooni liige.

Euroopa Liit – suunanäitaja võitluses kliimamuutustega

Euroopa Komisjoni juhtimisel asuti jõuliselt ellu viima 2015. aastal 195 riigi allkirjastatud Pariisi kliimakokkulepet, mille eesmärk on globaalse kliimasoojenemise pidurdamine. ELi riigid on kokku leppinud konkreetsed kliimaeesmärgid nii 2020., 2030. kui ka 2050. aastaks, mil EList peaks saama CO2-neutraalne majandus. Viimase viie aasta jooksul kehtestati piirangud ühekordse plasti kasutamisel, hakati soodustama biokütuste kasutuselevõttu, säästlikumate autode turule toomist ning ringmajandust. Eesmärk on muuta Euroopa Liit energiatõhusaks ning vähese CO2-heitega piirkonnaks, mis omakorda toetab meie majandust ja loob uusi töökohti.

Digitaalse ühtse turu loomine

Algusest peale seadis Junckeri komisjon enda sihiks tõelise Euroopa ühtse turu loomise digitaalvaldkonnas, et kaotada ELis tarbijate asukohapõhine diskrimineerimine ning tagada teenuste, kaupade, inimeste ja kapitali vaba liikumine. Valdkonna eest pani Juncker vastutama Eesti pikaaegse peaministri Andrus Ansipi.

Digitaalse ühtse turu kõige tuntavam mõju  on rändlustasude kaotamine: 2017. aasta juunist alates saab terves Euroopa Liidus helistada, sõnumeid saata ja mobiilset internetti kasutada sama tasu eest nagu koduriigis. Sellest ajast on mobiilse andmeside kasutamine Euroopas tõusnud keskmiselt viis korda ning telefonikõnede arv pea kahekordistunud.

Teise olulise verstapostina kaotati asukohapõhised piirangud, s.t. teisest riigist pärit kliendile ei tohi tõkestada ostukeskkonnas ligipääsu kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Nüüd saavad eurooplased sisseoste teha kõikjal ELi veebipoodides. Ka maksevahendi alusel diskrimineerimine on keelatud ning veebipoes saab nüüdsest maksta krediitkaardiga olenemata sellest, mis riigis see väljastatud on.

Arvestuste kohaselt toob täielikult töötav digitaalne ühtne turg igal aastal Euroopa majandusse kuni 415 miljardi euro väärtuses lisatulu ning loob sadu tuhandeid töökohti.

Euroopa ühine kaitsekoostöö

2017. aastal otsustasid 25 Euroopa Liidu liikmesriiki parandada omavahelist kaitsekoostööd, mis aitab muuhulgas kokku hoida 25–100 miljardit eurot aastas. Nn alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) raames parandatakse kaitsevõimet, rakendatakse ühisprojekte ja suurendatakse operatiivset valmisolekut. Tulevikus hakkavad PESCO raames tööle ELi kiirreageerimisjõud ning ühine logistika- ja meditsiinitugi.

Loodi kaitsetööstust toetav Euroopa Kaitsefond, et rahastada liikmesriikide ühiseid kaitseprojekte, teadusuuringuid, ühtlustada liikmesriikide relvajõudude relvasüsteeme ning tehnoloogiat. Järgmises Euroopa Liidu pikaajalises eelarves on kaitsekoostöö arendamisele ette nähtud 5,5 miljardit eurot, mis on koguni 22 korda suurem kui eelmisel eelarveperioodil.

Uued vabakaubanduslepped

Junckeri komisjon viis üle finišijoone mitu suurt kaubanduslepet: sõlmiti vabakaubanduslepped Kanada, Jaapani, Vietnami ning Mercosuri kaubandusblokiga Ladina-Ameerikas. Kokku jõustusid Junckeri komisjoni ajal vabakaubanduslepped 15 riigiga, mis suurendas eksporti tänu tollimaksude ja teiste kaubandustõkete kaotamisele 6,1 miljardit eurot. ELi ja Jaapani vaheline vabakaubanduslepe hõlmab ligikaudu 30% maailma SKPst. Lisaks alustas Junckeri komisjon läbirääkimisi uute kaubanduslepete sõlmimiseks Uus-Meremaa ja Austraaliaga. Jõudsalt edenesid läbirääkimised kaubanduslepete üle Mehhiko ja Singapuriga, mille  jõustumist on peatselt oodata.

Vaata rohkem infot Junckeri komisjoni saavutuste kohta: https://ec.europa.eu/commission/review-president-juncker-commission_en

Leave a Reply