Kadri Simson: ELi vaktsineerimiskava aitab väikeriike

8. Feb 2021

Eesti-sugustel väikeriikidel on Euroopa vaktineerimistkavast kasu, kuid selleks on vaja õigeaegset tarnet, kirjutab Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson (KE).

Möödunud aasta lõpul Euroopa Liidus alguse saanud vaktsineerimine Covid-19 vastu jätkub aina kiiremas tempos. Loomulikult soovivad nii liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon, et see toimuks veel nobedamalt, kuid tuleb arvestada olemasoleva võimekusega vaktsiini tootmisel ja tarnimisel. Ideaal­stsenaariumi korral oleks 2021. aasta märtsiks kaitsesüsti saanud 80 protsenti tervishoiutöötajatest ja ühiskonna eakamatest liikmetest ning suve lõpuks 70 protsenti täisealisest elanikkonnast.

Ettevalmistused vaktsineerimislaineks on olnud põhjalikud. Kokku on Euroopa Komisjon tänaseks ostnud 2,3 miljardit potentsiaalset doosi Covid-19 vaktsiini kuuelt tootjalt ning läbirääkimised käivad veel mitme ettevõttega. Sellest kogusest piisab nii kõigi eurooplaste vaktsineerimiseks kui ka meie heade partnerite toetamiseks, näiteks idapartnerluse riikides. Juba mainitud 70 protsendi täiskasvanud elanikkonna vaktsineerimine tagab nn karjaimmuunsuse, mille kiire saavutamine on eriti oluline viiruse muteerumise tõttu.

Euroopa Komisjon leidis juba kriisi alguspäevil, et vaktsiin on parim – ja ehk ainus – viis pandeemiast jagu saada. Seepärast investeerisime suurelt vaktsiinide väljatöötamisse, tagamaks, et edukaid vaktsiine toodetakse vajalikus mahus nii ruttu kui võimalik. Juba 2020. aasta juunis võttis komisjon vastu Euroopa strateegia Covid-19-vastaste vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja levitamise kiirendamiseks. Selle strateegiaga pandi paika ka ühine Euroopa Liidu lähenemine vaktsiinide tarne tagamiseks kõikidele liikmesriikidele, sealhulgas väikeriikidele nagu Eesti. See hoidis ära vajaduse omavahel konkureerida kiiremate tarnete ja parima hinna nimel, tagades leppega parima tulemuse kõigile.

Praegune aeglane vaktsineerimistempo ei ole Euroopa Liidu ühishangete tulemus, vaid tingitud väikesest tootmisvõimsusest.

Muidugi on olnud ka tagasilööke. Kui Pfizeri/BioNTe­chi ja Moderna vaktsiinid olid kasutusel juba varem, siis möödunud nädalal sai müügiloa ka Ast­raZeneca vaktsiin. Mured AstraZeneca vaktsiini jagamisega algasid aga juba enne müügiloa saamist. Esmalt andis ettevõte riikidele ootamatult teada, et nende esimesed tarned on palju väiksemad, kui lepingus kokku lepitud.

Komisjon ja tervishoiu eest vastutav volinik Stella Kyriakides tegutsesid otsustavalt ning läbirääkimistel suudeti jõuda tulemuseni, mis on meie inimeste jaoks positiivsem. Komisjoni president Ursula von der Leyen on tänaseks teada andnud, et AstraZeneca suurendab vaktsiinitarneid Euroopa Liidule 30 protsenti võrreldes nädal varem lubatuga. Tarned algavad juba sel nädalal ning Euroopa Liitu jõuab veebruaris-märtsis 40 miljonit doosi, mis on üheksa miljonit doosi varem pakutust enam. Eestile võiks see tähendada ligikaudu 20 000 doosi rohkem.

AstraZeneca probleemide valguses tegi Euroopa Komisjon 27 liikmesriigile ka ettepaneku täpsustada koroonavaktsiinide ekspordi reegleid, et siin toodetud vaktsiinide ekspordikogused oleksid teada. Selleks et Covid-19 vaktsiinid jõuaksid kõigi ELi kodanikeni võimalikult kiiresti ja et vaktsiinide eksport väljapoole ELi oleks läbipaistev, kehtestas komisjon reegli, et seesuguse ekspordi jaoks on vaja luba. Nädal peale uue normi kehtestamist on neid lubasid antud kiirelt ja nii tarnitakse ELis toodetud vaktsiine nii Kanadasse kui ka Suur­britanniasse. Nagu varem mainitud, on komisjon investeerinud suuri summasid vaktsiinitootjate tootmisvõimsuse suurendamiseks liidu sees. Seetõttu on mõistlik, et EL jälgib, et eel­ostulepingute alusel tagab tootja olukorras, kus Covid-19 vaktsiini napib, kõigi tellijate võrdse kohtlemise.

Euroopa ühtsus võis näida koroonakriisi alguses nõrgenevat, kuid just tänu Euroopa Liidu ühishangetele ja vaktsiinitootjate teadus- ja arendustegevuse toetamisele said Eesti ja teised väiksemad liikmesriigid vaktsiini kasutusele võtta ühena esimestest maailmas. Koos tegutsemiseta oleks turusituatsioon hoopis äraspidine, iga liikmesriik seisnuks oma huvide eest ning sellisest olukorrast oleks Eestil olnud väga raske võitjana väljuda. Samal ajal on paratamatu, et Euroopa vaktsineerimiskava võib olla kuitahes hea, kuid puuduliku tarne korral on ääretult keeruline soovitud tulemusteni jõuda. Praegune aeglane vaktsineerimistempo ei ole Euroopa Liidu ühishangete tulemus, vaid tingitud väikesest tootmisvõimsusest.

Hiljuti avaldatud uuringu järgi soovib seitse ELi kodanikku kümnest mingil hetkel end Covid-19 vastu vaktsineerida. 44 protsenti vastanutest on meelsamini nõus laskma end vaktsineerida siis, kui teised on seda juba teinud ja on näha, et vaktsiin töötab ning kõrvaltoimeid pole. Sama uuring näitas, et Eesti inimestest sooviks neljandik end vaktsineerida nii kiirelt kui võimalik, 19 protsenti sooviks seda teha 2021. aasta jooksul ning 11 protsenti eelistab end vaktsineerida hiljem. Seega on valmisolek eestlaste seas enda vaktsineerimiseks selle detsembris tehtud uuringu järgi 55 protsenti. Vaktsineerimise vastu oli 23 protsenti ja vastata ei osanud 22 protsenti küsitletutest. Eks nende viimaste seas mängib oma osa just teadmatus: info läbipaistvus ja kättesaadavus ning head näited toovad selle näitaja kindlasti allapoole.

Tõhus vaktsiin, mis on kättesaadav kõigile kogu maailmas, on pandeemia seljatamiseks ainus tõeline võimalus.

Reedeks oli Eestis vaktsineeritud 33 927 inimest, kellest pea pooled on saanud mõlemad doosid. Ennekõike jätkub tervishoiutöötajate vaktsineerimine ja vaktsineerimine hooldekodudes. On alanud ka riskirühmade vaktsineerimine. Oleme oma näitajatega Euroopa keskmike hulgas ning valmis vaktsineerima kõiki soovijaid niipea, kui piisav kogus vaktsiini Eestisse jõuab. Vaktsiinitootjate tarnegraafikud võimaldavad vaktsineerimistempot veebruaris kahekordistada ja märtsis pea kolmekordistada.

Lõpetuseks tahan peale Euroopa-sisese ühtsuse rääkida ka solidaarsusest meie naabritega. Ei ole saladus, et Hiina ja Venemaa tugevdavad oma mõjusfääri, aidates oma vaktsiinidega kolmandaid riike. Kui tahame, et usk euroopalikesse väärtustesse säiliks ja leviks ka kriisiajal, peame olema valmis neile väärtustele vastavalt käituma. Tõhus vaktsiin, mis on kättesaadav kõigile kogu maailmas, on pandeemia seljatamiseks ainus tõeline võimalus. Ükski maailma piirkond pole ohutu enne, kui kõik piirkonnad on turvalised.

Artikkel ilmus 08.02.2021 Postimehes.

Leave a Reply