Kas Euroopa Liit laieneb taas?

17. May 2018

Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht

Euroopa Liidu juhid kohtuvad täna Sofias oma Lääne-Balkani partneritega. Tippkohtumise käigus peetavad Lääne-Balkani riikide ja ELi ühised arutelud peaksid andma tugeva tõuke piirkonna lõimimiseks Euroopa Liiduga.

Euroopa Komisjoni esindus korraldas 15. mail konverentsi „Kas Euroopa Liit laieneb taas?“. Meie konverentsi sihiks oligi põhjalikumalt arutleda selle üle, kui kaugel või lähedal Balkani kandidaatriigid liitumisele on.

Esmalt peab vast märkima, et mõiste „Lääne-Balkan“ hõlmab selles kontekstis viit endise Jugoslaavia kohale tekkinud riiki (veel kaks Jugoslaavia osaks olnud maad – Sloveenia ja Horvaatia – on juba Euroopa Liiduga ühinenud) ning Albaaniat.

Kui kaarti vaadata, siis on Lääne-Balkan Euroopa Liidu liikmesriikidega ümbritsetud piirkond üsna Euroopa keskel. Ometi leiavad need riigid Eestis suhteliselt vähe tähelepanu ning võrreldes omaaegse suhteliselt jõuka Jugoslaavia ajaga, on neid tabanud suured majanduslikud tagasilöögid. Alles viimastel aastatel on kodanike elujärg hakanud selgelt paremuse suunas liikuma.

Konverentsil esinenud välisministri Sven Mikseri sõnul on Lääne-Balkani piirkonna kaasamine Euroopa Liidu koostöösse oluline vaba ja tervikliku Euroopa projekti lõpuleviimiseks. Euroopa Liiduga liitumine ergutab Lääne-Balkani riike reformide teostamisel, mis muidu võib takerduda. Ehk nagu ütleb Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Johannes Hahn, Euroopa Liidul on suhetes Lääne-Balkaniga valida, kas eksportida turvalisust või importida ebaturvalisust.

Piirkonna riigid võib jagada kolme rühma.

Esiteks Montenegro ja Serbia, kes juba peavad Euroopa Liiduga ühinemiskõnelusi. Neist esimene on Lääne-Balkani riikidest jõukaim ja kuulub juba ka NATOsse. Eestis tulevad piirkonna suurima riigi Serbia puhul kõneks eelkõige erisidemed Venemaaga. Meie konverentsil esinenud Serbia suursaadiku Sasa Obradovici sõnul on siiski juba üle 10 aasta Serbia strateegiliseks eesmärgiks olnud liitumine Euroopa Liiduga. Ehkki Venemaa-vastaste Euroopa Liidu sanktsioonidega lähiajal ühineda ei plaanita, saavad serblased hästi aru, et enne Euroopa Liiduga liitumist tuleb seda teha, ning valdav osa elanikkonnast toetab ELi astumist. Sarnaselt teiste piirkonna riikidega on Serbia üheks suurimaks probleemiks haritud noorte väljaränne, selle vähendamiseks tahetakse muuta majandust innovatiivsemaks ning otsitakse investoreid ka Eestist.

Euroopa Komisjon soovitas veebruaris liitumiskõnelustele kutsuda ka Albaania ja endise Jugoslaavia Vabariigi Makedoonia. Selle otsuse peavad tegema liikmesriigid. Makedoonia vajab liitumiskõneluste avamiseks ka Kreeka heakskiitu, kellega aga tüli riigi nime pärast on veel lahendamata. Peamiselt moslemi elanikkonnaga Albaania arengu piduriks oli pikka aega korrumpeerunud kohtusüsteem, kuid kõigi erakondade koostöös õnnestus lõpuks teha vajalikud reformid ning investeerimiskliima paranedes võib riiki rajada rohkem hotelle, et tulud turismist kasvaksid märgatavalt.

Rohkem probleeme on Bosnia ja Hertsegovinas ning Kosovos. Viimase iseseisvust ei ole tunnustanud ka viis Euroopa Liidu liikmesriiki. Ainsa piirkonna riigina ei ole Kosovo ka veel esitanud taotlust Euroopa Liiduga ühinemiseks. Ühest küljest on Kosovo väga Euroopa-meelne, ainus riik kus Euroopa päev on riiklik püha, kuid teisalt on sealse majanduse areng jätkuvalt tagasihoidlik.

Praegu nähakse esimeste võimalike Euroopa Liiduga ühinejatena eelkõige Serbiat ja Montenegrot – kõige varem 2025. aastal. Loomulikult sõltub see protsess aga iga riigi edusammudest ning teistel riikidel on võimalik kahele eelnimetatule järele jõuda või möödagi minna. Piirkonna trumbiks on, et nii praegune ELi eesistuja Bulgaaria kui ka järgnevad Austria ja Rumeenia soovivad tugevalt toetada sidemete tihendamist Lääne-Balkaniga, ning ELi toetused piirkonnale suurenevad lähi-aastatel järsult.

17.05.2018 ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumine:

http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/international-summit/2018/05/17/

 

Leave a Reply