Keskkonnavolinik: ökoinnovatsioon parandab tööhõivet

13. Jul 2017

Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella sõnul on oluline, et Eesti jätkaks ka tulevikus ökoinnovatsiooni toetamist, sest selle abil ei parane mitte üksnes elukeskkond, vaid ka kohalik tööhõive.

– Millised on Teie põhilised ootused keskkonnaministrite mitteametlikult kohtumiselt?

Keskkonna seisukohast rõõmustab mind väga, et Eesti on valinud ökoinnovatsiooni üheks oma prioriteetidest. Tähtis on ära märkida, et see teema kuulub ka kahe järgmise eesistujariigi prioriteetide hulka, mis kindlustab talle tähelepanu järgmise 18 kuu jooksul.

Ökoinnovatsioon on ka Euroopa Komisjoni jaoks esmatähtis eesmärk, sest selle kaudu sünnivad keskkonnaprobleemide baasil head ideed ja ärilahendused ja paraneb kohalik tööhõive. Komisjon edendab ökoinnovatsiooni ja võtab seda arvesse paljudes poliitikavaldkondades, alates kliima- ja energiapoliitikast kuni jäätme- ja ringmajanduseni.

Me toetame kootööd ning oleme algatanud keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise ja ökoinnovatsiooni riigiaruanded, et aidata liikmesriikidel üksteiselt õppida.

Lisaks pakume rahastamist ühtekuuluvusfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, programmide „Horisont 2020″ ja LIFE, Euroopa Investeerimispanga ja uue ringmajanduse rahastamise tugiplatvormi kaudu.

Eestilt ootan eelkõige seda, et ta jätkaks ka tulevikus sihtotstarbeliste prioriteetsete algatuste teel ökoinnovatsiooni toetamist.

– Toote keskkonnamõju sõltub kokkuvõttes 80% projekteerimisetapist. Kuidas saaks ELi ja liikmesriigi tasandil ettevõtteid aidata, et tooted projekteeritaks viisil, mis vähendab saastet ja jäätmeid?

See on laiem probleem, millega tegeleme mitmel rindel. Esiteks püüame saavutada, et selline mõtteviis muutuks projekteerimisel üleüldiseks – see on ka ringmajanduse paketi kandev idee. Teiseks võtame konkreetseid meetmeid ökodisaini algatuse raames.

2015. aasta novembris võttis komisjon vastu ökodisaini töökava 2016–2019. aastaks. Selles töökavas esitatud ettepanekud peaksid tagama liidu kodanikele ja ettevõtetele kokkuvõttes märkimisväärse kokkuhoiu ja lisaväärtuse, tugevdama ringmajandust ja aitama võidelda kliimamuutuse vastu.

Töökava raames vaadatakse läbi olemasolevad ökodisaini ja energiamärgistusmeetmed, et pidada sammu tehnika arenguga ja kasutada ära uusi energia- ja ressursisäästu võimalusi. Samuti käsitletakse mitut uut toodet, mille puhul võib kaaluda rakendusmeetmeid. Läbi löövad ainult sellised tooted, mis võimaldavad kõige edukamalt suurendada energia- ja ressursitõhusust ning toovad tarbijatele ja tootjatele kasu. Arvan, et tegu on ühega nendest „suurtest asjadest”, mis vajavad „suurt sekkumist”. Meie tegevus peab olema suunatud kõige tähtsamatele valdkondadele.

– ELi elanikkonnast 73% elab linnas. Millised Euroopa linnad vastavad kõige paremini säästva ja aruka linna ideele ning kuidas tuleks neid põhimõtteid ELi tasandil populariseerida?

Tänavu antakse kaheksandat korda välja Euroopa rohelise pealinna auhind ja kolmandat korda rohelise lehe auhind, mis on mõeldud väiksematele linnadele, kes näitavad säästlikkuse poolest eeskuju. Igal aastal oleme tõstnud esile mõnd suurlinna, kes on andnud panuse jätkusuutliku linnakeskkonna kujundamisse. Igaüks neist on pakkunud midagi uut. Hispaanias asuv Vitoria-Gasteiz andis meile õppetunni rohealade tähtsuse koha pealt, Hamburg oli vaieldamatuks eeskujuks transpordi- ja energiakulude säästmisel ning Kopenhaagen plaanib muutuda 2025. aastaks CO2-neutraalseks.

Viimane kord sai auhinna Essen, kes näitas suurepäraselt, kuidas linn võib ilmet muuta. Kui minevikus sõltus ta saastavast rasketööstusest, siis nüüdseks on temast saanud tänapäevane, märgatavalt parema õhu- ja veekvaliteediga keskus.

Järgmise aasta mais korraldame selle teema arutamiseks suure konverentsi. 2018. aasta Euroopa rohelise nädala käigus otsime näiteid säästlikust linnaelust ja kaalume, kuidas saaks selliseid põhimõtteid mujal üle võtta ja muuta säästlikkus igapäevaseks nähtuseks. Sellega seoses toimub üritusi kogu Euroopas ja loodan, et ka Tallinn panustab neisse aktiivselt.

Neljapäeval ja reedel kohtuvad Euroopa Liidu keskkonnaministrid, et arutada ökoinnovatsiooni ja kaugeleulatuvate kliimameetmete üle. Tallinnas toimuval kohtumisel osalevad ka Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete ja Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Leave a Reply