Kliimaseadus – mis see on?

14. Jan 2021

Kliimaneutraalsuse saavutamine on väga suur ja pikaajaline eesmärk, mille nimel peavad tegutsema kõik Euroopa Liidu riigid. Selleks, et kõigil asjaosalistel oleks selge siht silme ees, mida ja miks me teeme, esitas Euroopa Komisjon 2020. aasta kevadel kliimaseaduse ettepaneku.

Kliimaseadus paneb seadusesse kirja Euroopa kliimapoliitika eesmärgi vähendada Euroopa Liidus kliimat soojendavate kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nullini (süsihappegaasi ei paisata õhku rohkem, kui ära siduda suudetakse). Poliitiliselt on euroopa riigijuhid selles juba kokku leppinud, kliimaseadusega saab see ka juriidiliselt siduvaks.

Eesmärk ja tegevussuunad seaduses kirjas

Kliimaseaduses on kirjas ka see, mida tuleb eesmärgi saavutamiseks teha. Edasiminekut hinnatakse iga viie aasta järel.

Kuna 30 aastat on pikk aeg, siis pannakse Euroopa kliimaseadusesse must-valgel kirja nii kliimaneutraalsuse eesmärk kui vahe- eesmärk vähendada järgmise kümne aastaga kasvuhoonegaase 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Komisjon on koostanud eraldi tegevuskavad transpordisektori, põllumajandussektori, kemikaalitööstuse ja paljude muude elualade jaoks. Lisaks on koostatud tegevuskava ringmajandusele üleminekuks. Kõik need plaanid põhinevad arvutustel ja faktidel ning sisaldavad konkreetseid samme, mida riigid peaks kliimaneutraalsuseni jõudmiseks astuma, ning ELi toetusi plaanide teostamiseks. 

Muudatusi tuleb teha kõikides eluvaldkondades – alates sellest, kuidas me energiat ja toiduaineid toodame ning kaupu ja teenuseid tarbime, lõpetades sellega, kuidas muudame oma töötamise ja reisimise harjumusi. Rohepööre ei saa toimuda, kui kulutame ja investeerime samamoodi nagu seni, lisades juurde natuke kliimainvesteeringuid. Suure keskkonnamõjuga investeeringute asemel tuleb investeerida tehnoloogiatesse ja tegevustesse, kus mõju kliimale on väikseim. See omakorda annab uue hoo ja võimalused majandusarenguks.

Leave a Reply