Euroopa Komisjoni majanduspoliitika soovitused Eestile

23. May 2018

Foto © Euroopa Komisjoni Eesti esindus

Katrin Höövelson, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik

Euroopa Komisjon avaldas täna kõigile liikmesriikidele majanduspoliitika soovitused. Soovitused toovad välja iga riigi kitsaskohad, millega on vaja tegeleda, et luua paremad võimalused majanduskasvuks,  suurendada inimeste heaolu ning tõsta seeläbi riigi konkurentsivõimet. Praegune soodne majanduskeskkond loob head võimalused vajalike majandusreformide läbiviimiseks. Samas on oluline järgida vastutustundlikku eelarvepoliitikat, mistõttu sisaldab tänane pakett soovitusi ka riikide eelarvepoliitika kohta.

Eestile antud soovitustes on kesksel kohal vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine ning  sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamine. Eesti kulutab sotsiaalkaitsele 16,8% SKP-st, mis on oluliselt vähem kui EL keskmiselt (28% SKP-st). Samuti on sotsiaaltoetuste mõju vaesuse vähendamisele Eestis väiksem võrreldes EL keskmisega. Vaesusriskist on eriti ohustatud need elanikkonna grupid, kelle sissetulek sõltub sotsiaaltoetustest, näiteks nagu puudega inimesed, töötud ja pensionärid. Pidades silmas meie vananevat rahvastikku on hooldusteenuste vajadus järjest suurenev ning juba täna ei kata pakutavad hooldusteenused tegelikku vajadust.

Sarnaselt eelnevate aastatega tuuakse välja Eesti sooline palgalõhe 25,3%, mis on kõige suurem naiste ja meeste palkade erinevus Euroopa Liidu riikide seas. Palgalõhe  vähendamiseks soovitab komisjon suurendada palkade läbipaistvust lisaks avalikule sektorile ka erasektoris, mis aitaks kaasa võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtte laiemale juurutamisele.

Eesti murekohaks on juba aastaid olnud  madal tootlikkuse kasv. Selle üheks olulisemaks põhjuseks on madal innovatsiooni tase ning tagasihoidlik teadus-ja arendustegevus erasektoris. Eesti ettevõtted investeerisid 2016. aastal teadus-ja arendustegevusse ainult 0,7% SKP-st, samas kui Euroopa Liidus oli see näitaja keskmiselt 1,3% SKP-st. Ainult 0,5% Eesti ettevõtetest tegelesid teadustegevusega 2016. aastal. Olukorra parandamiseks soovitab komisjon Eestil luua täiendavaid stiimuleid, et laiendada innovatsioonibaasi ja muuta teadustegevus atraktiivseks suuremale hulgale ettevõtetele.

Eelarvepoliitika osas on Eestil jätkuvalt risk kõrvale kalduda EL eelarvereeglitest, mis on kokku lepitud stabiilsuse- ja kasvupaktis. Eelarvepositsiooni hindamiseks on kaks peamist meetodit. Üks on struktuurne tasakaal, kus on majandustsükli mõju välja võetud, et näha eelarve reaalset  seisu. Teine on aga kulueesmärk, mis näitab, kui palju võivad eelarvekulud maksimaalselt kasvada, et olla kooskõlas struktuurse tasakaalu reeglitega. Hetkel näitavad mõlemad meetodid, et Eesti pole EL eelarvereegleid täiel määral täitnud. Valitsuse püüe 2019.a eelarvet  konsolideerida on samm õiges suunas, aga Komisjoni hinnangul on stabiilsuse- ja kasvupakti reeglite täitmiseks vajalik teha rohkem. Seetõttu peaks Eesti järgmise aasta riigieelarvet kokku pannes olema valmis täiendavalt oma eelarvepositsiooni parandama. Eelarvesoovitus ütleb konkreetsemalt, et järgmisel aastal tuleks struktuurset eelarvepositsiooni parandada vähemalt 0,6% SKP-st ning valitsussektori kulud ei tohiks kasvada rohkem kui 4,1% SKP-st.

Katust parandatakse ikka päikeselise ilmaga. Praegust soodsat aega majanduses tuleks ära kasutada, et teha vajalikke majandusreforme ja muuta ühiskond tugevamaks ning eelarve stabiilsemaks.

Leave a Reply