Koroonaviiruse müüdid – suuremad kui tegelikkus

30. Oct 2020
Foto © CC0 pixabay.com

Koroonaviiruse leviku suurim eripära on olnud globaalne tähelepanu – viirus ja tema tekitatud haigus COVID-19 on suutnud hõivata lõviosa meediaväljaannete ja sotsiaalmeedia platvormide sisust. See on lisaks kasulikule informatsioonile õhku paisanud ka hulgaliselt müüte, mis häguse uduna selget vaadet segavad.

Leke Hiina sõjaväelaborist?

Esimese müüdina hakkas levima teooria, et SARS-CoV2 puhul on tegemist Hiina sõjaväelaborist lekkinud viirusega. Vandenõuteoreetikutele kõlbas „tõestuseks“ hiinlaste soov uue viiruse levikut jõuliselt piirangutega takistada. Müüdi levitajaid ei seganud ka tõsiasi, et koroonaviirused on ulatuslik viiruste perekond, millest enne SARS-CoV2 ilmumist suutsid inimesi nakatada kuus sellesse perekonda kuuluvat viirust. Neist kuuest neli on meie igatalvised kaaslased, põhjustades veerandi kõigist talvistest külmetushaigustest. See annab kinnitust, et koroonaviirused on edukas viiruste perekond, nakatades paljusid inimesi üle maailma ja püsides meiega aastast aastasse.

Nii SARS, MERS kui ka muud koroonaviirused on n-ö zoonoosid ehk jõudnud inimesteni mets- või koduloomadelt. Arvestades seda, et COVID-19 hälliks peetakse Wuhani provintsis asuvat loomaturgu, kus müüdi ka elusloomi, on SARS-CoV2 kandumine loomalt inimesele tõenäoline.

Sama mis gripp?

Seejärel hakati uut viirust võrdlema gripiga ja leiti, et ega see väga hullem polegi. Kuigi sümptomid ja nakatumisviis kahe viiruse ja nende põhjustatud haiguse vahel on tõepoolest sarnased, siis praegustele andmetele tuginedes saab öelda, et COVID-19 levib hõlpsamini kui gripp ja põhjustab osal inimestest märkimisväärselt suuremal määral tõsist haigestumist. Paraku on nii, et riskirühmadesse kuuluvad inimesed pole sageli piisavalt sitked, et viiruse põhjustatud haigust üle elada. Haiguse tõsiseid tagajärgi nägime USA-s, kus COVID-ist põhjustatud suremus oli kümneid kordi suurem kui gripiepideemia kõige surmavamatel nädalatel1. Lisaks läheb COVID-19 puhul kauem aega, et haiguse sümptomid avalduksid ja võrreldes gripiga võivad inimesed olla kauem nakkusohtlikud. Ning viimaks, kui grippi haigestumist on võimalik vaktsineerimise teel vältida, siis koroona vastu veel toimivat vaktsiini pole.

Levib läbi ekraani?

Järgmisena jäi kahtlustav pilk pidama täiesti ettearvamatul kohal: järgmise põlvkonna andmesidevõrgu arendamisel ehk 5G-l ja seda ka riikides, kus ühtegi 5G-masti paigaldatud ei ole. Levis ka väiteid, et 5G küll otseselt ei levita viirust, kuid teeb inimese organismi sellele vastuvõtlikuks. Sellest väitest arusaamiseks tuleb mõista 5G raadiolainete füüsikalisi omadusi. 5G kiirgus pole ioniseeriv kiirgus, vaid madala sagedusega kiirgus, mis on elektromagneetilise kiirguse spektrumi kõige kaugemas, n-ö „nõrgemas“ otsas. Lihtsamini öeldes: 5G kiirgus on väga nõrk kiirgus, millel ei ole mõõdetavat mõju inimorganismile, mis saaks meie immuunsüsteemi kahjustada.

Hea näide 5G sagedustega sarnasest kiirgusest on Eestis 50 aastat levinud 700- ja 800-megahertsised televisioonisaatjad. Kuigi teleri vaatamisele leidub ka tervislikumaid alternatiive, ei saa teleri vaatamist seostada piisnakkushaiguste levimisega.

Ohtlikud maskid?

Üks sotsiaalmeedias levima hakanud müüt väitis, et maski pikaaegne kandmine tekitab õhupuudust, suurendades süsihappegaasi kontsentratsiooni veres. Siinkohal on mõistlik meelde tuletada, et maski kantakse eelkõige lühiajaliselt, mis muudab ebatõenäoliseks, et süsihappegaasi kontsentratsioon veres kasvaks nii kõrgeks, et see on inimesele ohtlik. Küll on täheldatud tervishoiutöötajatel (pärast tuned kestvaid operatsioone kirurgilist maski kandes) kergeid peavalusid, mida saab seostada akumuleerunud süsihappegaasi kontsentratsiooniga. Tavakasutajal tekib aga enne seda olukorda maskis tugev ebamugavustunne, mistõttu inimene tahab maski ära võtta. Küll aga ei soovitata maski kanda väikelastel, liikumisvõimetutel inimestel, kes ise ei saa maski eest ära võtta, ja inimestel, kel esineb hingamisraskusi.

MÜÜT kiirtempos arendatud vaktsiinist

Kuigi enamik meist ootab pikisilmi koroonaviiruse vaktsiini, arvavad mõned, et kuna vaktsiini väljatöötamine kulgeb kiirtempos, võib vaktsiin kujuneda haigusest ohtlikumaks.

COVID-19 vaktsiini arendamine kulgeb tõepoolest lähiajaloo kõige kiiremas tempos, kuid see tuleneb peamiselt suurest avalikust huvist ja seetõttu tekkinud võimalustest ega tähenda, et turule lubatava vaktsiini ohutuses järeleandmisi tehtaks. Kõigile turule lubatavatele ravimitele ja vaktsiinidele kehtivad ranged ohutusnõuded, mille täitmisest ei ole võimalik mööda minna.

Kõik toodetavad vaktsiinid peavad läbima mitmeastmelised uuringud. Näiteks enne inimestel katsetamist tuleb vaktsiiniarendajal läbida eelkliiniline uuringu faas– matemaatilised mudeldamised, rakukultuuri- ja loomkatsed –, mis selgitavad välja vaktsiini efektiivsuse ja toksilisuse. Alles siis on võimalik edasi minna kliiniliselt kontrollitud uuringutega inimestel.

Uuringuid tehakse kolmes faasis. Neist kolmas on kõige mahukam, kus osaleb tuhandeid kuni kümneid tuhandeid eri vanuse ja terviseseisundiga inimesi.

Kui eelnevad uuringud on tõestanud, et vaktsiin on ohutu ja sel on oluline kaitseefekt, antakse tootjale müügiluba vaktsiini turustamiseks ja levitamiseks. Müügiloa võib anda Euroopa Ravimiamet (European Medicines Agency, EMA). Pärast müügiloa saamist jätkuvad ülemaailmsed ohutus- ja efektiivsusuuringud, kus kogutakse infot vaktsiini pikaajalise toime ja mõju kohta.

Koroonaviiruse vaktsiin peab läbima kõik loetletud etapid ja katsetused, seega Eestis ja Euroopas ei ole võimalik uut vaktsiini „kiirendatult“ turule paisata.

Loo autor: Mari-Anne Härma,Terviseameti peadirektori asetäitja

J. S. Faust, C. del Rio. Assessment of Deaths From COVID-19 and From Seasonal Influenza. JAMA Intern Med. 2020; 180(8):1045–1046. doi:10.1001/jamainternmed.2020.2306.

Leave a Reply