Kuidas valitakse Euroopa Komisjonile uut juhti?

19. Jun 2019

Sellel neljapäeval ja reedel (20.-21. juuni) kogunevad ELi riigipead Brüsselis Euroopa Ülemkogu istungile, et leida sobiv järglane senisele Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile ja neljale teisele ELi institutsiooni juhile. Huvi komisjoni presidendi ametikoha vastu on suur ning panused kõrged. Aga kuidas ikkagi leitakse see ELi võtmeisik?

Otsingud algasid kohe peale Euroopa Parlamendi valimistulemuste selgumist 26. mai südaööl. 28. mail kohtusid mitteametlikul ülemkogul ELi riigijuhid, kes andsid ülemkogu eesistujale Donald Tuskile volituse konsultatsioonide pidamiseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega. Lisaks määrasid kolm enim hääli saanud parteid (Euroopa Rahvapartei (EPP), Sotsiaaldemokraadid (S&D) ja liberaalne Renew Europe (RE, endine ALDE)) omalt poolt otsinguid koordineerima kuus ELi peaministrit – Andrej Plenkoviči (Horvaatia, EPP), Krišjānis Kariņši (Läti, EPP), Mark Rutte (Holland, RE), Charles Micheli (Belgia, RE), Pedro Sánchezi (Hispaania, S&D) ja António Costa (Portugal, S&D). Eesmärk on leida kandidaat, keda toetaks nii Euroopa Ülemkogu kui ka Euroopa Parlamendi enamus.

Üks kõneainet tekitav küsimus nendel valimistel on see, kas järgida Euroopa Parlamendi fraktsioonide poolt Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale seatud esikandidaatide süsteemi või mitte (saksa keeles Spitzenkandidaten). Süsteem, mida pooldab Euroopa Parlament, näeb ette, et komisjoni presidendi koha saab endale võitjapartei esikandidaat (praegusel juhul EPP kui valimiste võitja esikandidaat Manfred Weber). Valitsusjuhtide hulgas on nii neid, kes seda protsessi toetavad, kui ka neid, kes leiavad, et ülemkogul on õigus valida valitsusjuhtide arvates sobivaim kandidaat. Seni on kõik olulised kohad ära jaotatud kahe fraktsiooni – EPP ja S&D – vahel. Sellele vaatamata suutis ülemkogu 2014. aastal komisjoni presidendi kandidaadis kokku leppida alles juuli lõpuks. Sellel korral on otsustamiseks vaja vähemalt kolme fraktsiooni omavahelist kokkulepet.

Kandidaadi valib ülemkogu. Reeglina otsustavad liikmesriikide riigipead konsensuslikult, kuid võimalik on ka kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamine, mis tähendab, et 28st valitsusjuhist peavad poolt olema 16, kes peavad esindama vähemalt 65% ELi elanikkonnast. Järgmisena peab kandidaadi heaks kiitma Euroopa Parlamendi koosseisu enamus. Esimene võimalus selleks avaneb 15.–18. juuli täiskogu istungil. Seejärel hakkab komisjoni president kokku panema oma meeskonda, kelle iga liige peab läbima parlamendis kuulamise ning mille kogu koosseis peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu. Uus komisjon astub plaanide järgi ametisse 1. novembril, mil lõpeb president Junckeri ametiaeg. 1. detsembrist asub tööle uus ülemkogu eesistuja. Euroopa Parlamendi presidendi valib parlament oma esimesel istungil juuli alguses.

Kokku on valitsusjuhtide ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide koostöös vaja leida viis uut juhti: Euroopa Komisjoni president (praegu Jean-Claude Juncker), Euroopa Ülemkogu eesistuja (praegu Donald Tusk), ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (praegu Federica Mogherini), Euroopa Parlamendi president (praegu Antonio Tajani) ja ka Euroopa Keskpanga president (praegu Mario Draghi), kuigi viimase ametisse nimetamise protsess on erinev ja ka nõuded spetsiifilisemad. Vastavalt ELi aluslepingutele tuleb nendes valikutes austada liidu ja selle liikmesriikide geograafilist ja demograafilist mitmekesisust ning tagada sooline tasakaal.

Lisainfo:

ELi institutsioonide uute juhtide ametisse nimetamise protsess 2019. aastal

EL institutsioonide juhid

Euroopa Ülemkogu 20.-21. juuni kohtumine

Leave a Reply