1 KÜSIMUS

16. Oct 2020

Klen Jäärats, Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor

Miks peab iga ELi liikmesriik alates 2021. aastast maksma ringlusse võtmata pakendi igalt kilogrammilt Euroopa Liidu eelarvesse 80 eurosenti?

Esmalt kõige olulisemast ja nimelt sellest, et plastpakendite maht Euroopas üha kasvab ning üha suurem osa plastpakenditest satub prügilasse või loodusesse. Eurostati andmetel tekitab iga ELi elanik aastas keskmiselt 31 kg plastpakendijäätmeid, millest ringlusse võetakse alla poole (Eestis umbes 40 protsenti).

Üks viis plastireostust vähendada on motiveerida liikmesriike rahaliselt plasti taaskasutama. Juulis otsustasidki ELi valitsusjuhid, et 1. jaanuarist 2021 võetakse kasutusele uus ELi eelarve tuluallikas – ringlusse võtmata plastpakendite kogusel põhinev omavahend. Sellega lisandub liikmesriikide sissemaksele ELi eelarvesse uus komponent ehk iga riik tasub 80 eurosenti ringlussevõtmata plastpakendijäätmete  iga kilo kohta. Otsuse tulemusel suureneb Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse praeguse seisuga ligi 8 miljoni euro võrra. Kui Eesti suudaks senisest rohkem plasti ringlusse võtta, väheneks meie sissemakse ELi eelarvesse, kuid veelgi olulisem on see, et Eestis suureneks plastpakendite taaskasutus ning väheneks plastireostus. Ekslikult on sellest otsusest räägitud kui plastimaksu või plastilõivu kehtestamisest. Maksude kehtestamine on endiselt iga liikmesriigi enda otsustada ning iga riik valib ise, kas kehtestada uue omavahendiga seotud eelarvekulu katmiseks mõni uus maks või mitte. Eesti valitsus otsustas, et uue omavahendi tõttu ühtegi uut maksu ega lõivu ei kehtestata.

Väike eurospiigi sõnastik

Roheline kokkulepe ehk rohelepe. ELi uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta euroliidu majandus loodust säästvamaks ja konkurentsivõimelisemaks ning olla ühtlasi rohepöörde eeskuju maailmas. Roheleppe mõõdetav eesmärk on muuta ELi majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. «Ma soovin, et Euroopa rohelisest kokkuleppest saaks Euroopa tunnusmärk.» Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president.

MFF ehk mitmeaastane finantsraamistik. Euroopa Liidus seitsmeks aastaks kokku lepitav eelarvekava, mille maht aastatel 2021–2027 on tänavu sõlmitud kokkuleppe kohaselt veidi üle ühe triljoni euro. «ELi toel saab teoks Eesti, Läti ja Leedu unistus Rail Balticast – kiirest ja keskkonnasõbralikust raudteeühendusest Euroopaga.» Jüri Ratas, Eesti Vabariigi peaminister.

Omavahendid. Euroopa Liidu eelarvesse laekub 98 protsenti rahast omavahenditena. Olulisemad omavahendid on riiklikud sissemaksed (ligi 70 protsenti ELi tulust), osa liikmesriikides kogutavast käibemaksust (ligi 12 protsenti ELi tulust) ning tollimaks Euroopa Liitu imporditavatelt kaupadelt (ligi 18 protsenti ELi tulust). «Parlament soovib, et taasterahastuga seotud kulud ei jääks kodanike kanda, vaid kaetaks uute omavahenditega.» David Sassoli, Euroopa Parlamendi president.  

Taasterahastu. Tänavu loodud majanduse taaskäivitamise rahastu (rahvusvaheliselt kasutusel ka nimetus #NextGenerationEU) abil laenab EL liikmesriikide ühisel tagatisel 750 miljardit eurot, mida kasutatakse COVID-19 pandeemiast tekitatud majanduslangusest ülesaamiseks ning majanduse kaasajastamiseks. «Taasterahastu on üheks näiteks solidaarsuspõhimõtte rakendamisest Euroopa Liidu õiguses.» Carri Ginter, Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent.

Õiglase ülemineku fond. MFFi ja taasterahastu vahenditest rahastatav 17,5 miljardi euro suurune fond, millest eraldatakse lisaraha piirkondadele, mida roheleppe eesmärkide täitmine lühiajaliselt kõige tugevamalt mõjutab. «Ida-Virumaa jaoks ülitähtsa õiglase ülemineku fondi abi Eestile enam kui kahekordistus, 125 miljonilt 322 miljonini.» Kadri Simson, Euroopa Komisjoni energeetikavolinik.

Leave a Reply