Majandusvolinik: ELi liikmeriigid kaotavad käibemaksupettuse tõttu 50 miljardit eurot aastas

15. Sep 2017

Rahandusminister Toomas Tõniste ja Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici majandus- ja rahandusministrite kohtumisel Tallinnas. Foto: Raul Mee (EU2017EE)

Pierre Moscovici sõnul toimub majandus- ja rahandusministrite kohtumine Tallinnas väga õigel ajal, sest vaja on arutada mitmete ettepanekute üle, mis aitavad teha lõpu piiriülesele maksupettusele ja maksudega trikitamisele Euroopa Liidus.

– Millised on teie peamised ootused seoses 15.–16. septembril toimuva majandus- ja rahandusministrite mitteametlik kohtumisega (ECOFIN)?

Ootan väga seda esimest Eestis, kaunis Tallinna linnas toimuvat ECOFINi kohtumist.

Meie aruteludeks Euroopa majandus- ja rahaliidu tuleviku üle ei saaks olla sobivamat aega. Need toimuvad kaks päeva pärast president Junckeri kõnet, milles ta esitas oma visiooni majandus- ja rahaliidu reformimisest. Jagan seda visiooni temaga täiesti.

Meie ühisraha on juba praegu ühtsuse sümbol. Nüüd peame tagame, et see oleks ka tõeline lähenemise ja jätkusuutliku majanduskasvu  saavutamise vahend. Nagu president Juncker ütles, on euro mõeldud kogu Euroopa Liidu ühisrahaks. Selle võimaldamiseks on vaja muuta euroala toimimisviisi, selle juhtimist põhjalikult reformida.

Olen veendunud, et need reformid peavad toimuma nn ühenduse, mitte valitsustevahelise meetodi alusel, sest üksnes ühenduse meetodiga saame tagada, et otsuseid tehakse tõhusalt ja demokraatlikult. See kehtib kõigi olemasolevate ja veel loodavate instrumentide kohta, mida praegu arutatakse: meie eelarve-eeskirjad, idee luua euroalale eraldi eelarve ning muuta majandus- ja rahandusliit Euroopa Valuutafondiks. Reedel Tallinnas toimuv arutelu on väga tähtis hetk, mil nendel teemadel mõtteid vahetada ja anda ainest analüüsiks, mis toimub detsembrini, mil Euroopa Komisjon esitab täpsed ettepanekud.

Arutelu digitaalmajanduse maksustamise üle toimub samuti väga olulisel ajal, sest Euroopa Komisjon kavatseb lähipäevil välja tulla algatusega, milles ta esitab oma ideed selle tähtsa teema kohta.

Peame tagama, et veebiettevõtetele kehtiks sama põhimõte, mis teistelegi, et kasumit maksustatakse seal, kus väärtust luuakse. See hõlmab keerulisi teemasid: kuidas kehtestada ja kaitsta maksustamisõigusi riigis, kus ettevõte saab pakkuda teenuseid digitaalselt, olles ise füüsiliselt riigis kohal vähe või seal mitte üldse olles, või kuidas omistada kasumit uute digitaliseeritud ärimudelite korral, mis põhinevad immateriaalsel varal, andmetel ja teadmistel.

Selle teemaga tegeleb juba OECDs 20 juhtiva tööstus- ja areneva majandusega riigi töörühm ning Euroopa Liidu panus on kindlasti palju kaalukam, kui saame rääkida ühel häälel. Sellel teemal üksmeelt saavutada ei ole lihtne, kuid arutelu peab kiirelt ja otsustavalt jätkama.

– Euroopa Komisjon töötab praegu välja Euroopa Liidu tasandil toimima hakkavat käibemaksusüsteemi, et muuta maksustamine lihtsamaks ning võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega. Mis on kõige olulisemad maksudega seotud teemad, mida komisjon praegu arutab?

Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi reformimine on üks minu prioriteete. Kuigi 1993. aastal kaotati ühisturule üleminekuga piirid, on need käibemaksu valdkonnas endiselt olemas. See olukord muudab ühtse turu toimimise keerulisemaks ja ei sobi piiriüleselt tegutsevatele ettevõtetele. Praegune käibemaksusüsteem aitab ka kaasa piiriülesele käibemaksupettusele, mistõttu jääb liikmesriikide riigikassadesse laekumata ligikaudu 50 miljardit eurot aastas. Seetõttu on vaja Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi hädasti reformida, et see oleks kohane 21. sajandi väljakutsetega toimetulemiseks. Sel sügisel teeb Euroopa Komisjon ettepaneku uute eeskirjade vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse lõplik käibemaksusüsteem, hõlbustatakse käibemaksukohustuse täitmist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, suurendatakse maksuasutuste koostööd ja võimaldatakse liikmesriikidele rohkem paindlikkust käibemaksumäära kehtestamisel. See ettepanek põhineb e-kaubanduse käibemaksu kohta tehtud ettepanekul, mille esitasime möödunud aastal ja mis loodetavasti Eesti eesistumise ajal vastu võetakse.

Minu teine oluline maksuvaldkonna prioriteet on saavutada kokkulepe Euroopa Liidu ühise maksuparadiiside nimekirja kohta. Selle kallal töötavad praegu liikmesriigid eesmärgiga käesoleva aasta lõpuks nimekirja ja vastumeetmete osas kokku leppida.

Kolmandaks sooviksin väga teha lõpu olukorrale, kus suured digitaalse majanduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted ei maksa Euroopa Liidus õiglast osa maksudest. Majandus- ja rahandusministrite mitteametlik kohtumine Tallinnas annab hea võimaluse arutada laual olevaid võimalusi, kaasa arvatud võimalust kasutada ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) vahendina selliste internetihiiglaste maksustamiseks.

– Kas on võimalik, et CCCTB hakkab kehtima lähiaastatel? Miks?

2016. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon CCCTB kohta kaks ettepanekut. Kui need ettepanekud vastu võetakse, võimaldavad need ettevõtetel kasutada oma Euroopa Liidus maksustatava tulu arvutamiseks ühtseid eeskirju. See oleks suureks ettevõtteid toetavaks saavutuseks, sest nõuete täitmiseks kuluv aeg lüheneks kaheksa protsenti ja tütarettevõtte loomiseks kuluv aeg 67%. See muudaks väikese ja keskmise suurusega ning teistegi ettevõtjate jaoks välismaal tegevuse alustamise lihtsamaks.

Neid ettepanekuid arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus. Loodame, et Eesti aitab oma eesistumise ajal nende menetlemisega edasi liikuda.

Leave a Reply