Mida toob kaasa Brexit?

30. Jan 2020

Alates 1. veebruarist on Euroopa Liidus 27 riiki. Välisministeeriumi Euroopa osakonna nõunik Karin Rannu kinnitab, et üleöö ei muutu midagi.

Mida peaks seoses Brexitiga arvestama tava­line eestlane?

Käesoleva aasta lõpuni ei muutu midagi. Kogu senine suhtluskord ja reeglistik kehtivad edasi aasta lõpuni nii kodanike kui ka ettevõtete jaoks. Ehk siis kõik meie kodanikud saavad Ühendkuningriiki (ÜK) senistel alustel endiselt vabalt reisida.

Fotograaf: Aivar Kullamaa

Kas 1. veebruarist piisab Londonisse sõites meie ID-kaardist või peab pass kaasas olema?

Piisab ID-kaardist, kuid välisministeerium on alati soovitanud ka passi kaasa võtta. Sama­moodi oleme alati soovitanud reisi- ja tervise­kindlustuse teha, isegi kui on olemas Euroopa ravikindlustuskaart.

Mis juhtub 1. jaanuaril 2021?

See oleneb juba vahepeal toimuvast. Üleminekuperiood on tegelikult üsna lühike selleks, et kõik eluvaldkonnad uute lepingutega katta.

Põhipostulaadid tulevasteks suheteks on küll juba fikseeritud lahkumislepinguga kaasas käivas tulevikusuhete deklaratsioonis, kus on 27 leheküljel kirjas nii ÜK kui ka Euroopa Liidu (EL) ambitsioonid. Kõik need põhimõtted tuleb nüüd muuta konkreetseteks lepinguteks, mis on väga tõsine väljakutse. Selleks tuleb brittidega alustada ja pidada uusi läbirääkimisi.

Samal ajal näeb lahkumisleping ette, et üleminekuperioodi on võimalik ka pikendada, kuid vaid üks kord ja maksimaalselt kahe aasta võrra. Kui ÜK soovib üleminekuperioodi piken­dada, peab ta selle ära otsustama hiljemalt käesoleva aasta juuni lõpuks.

Mis muutub neile Eesti kodanikele, kes ÜK-s praegu elavad, õpivad ja töötavad?

Ehkki ÜK ei ole enam 1. veebruarist 2020 juriidiliselt ega poliitiliselt EL-i riik, kehtib senine elukorraldus aasta lõpuni edasi.

Brexiti üks ajendeid on olnud brittide soov panna piir isikute vabale liikumisele. Seetõttu on kehtestatud uus elamisõiguse taotlemise kord. Uut elamisõigust saavad taotleda kõik need EL-i kodanikud, kes elavad ÜK-s või saabu­vad sinna elama enne üleminekuperioodi lõppu ehk hiljemalt 31. detsembril 2020. Selleks on britid kohustanud kõiki ÜK-s elavaid EL-i koda­nikke end registreerima või ümber registree­rima. Registreerimine algas juba märtsis 2019 ning on avatud kuni 30. juunini 2021.

Elamisõiguse taotlemiseks tuleb esitada elekt­rooniline avaldus, mille kohta saab põhjalikumat teavet ÜK valitsuse kodulehelt https://www.gov.uk/settled-status-eu-citizens-families. Meie teada pole eestlastega probleeme olnud ja suurem osa neist on end juba jõudnud registreerida.

Millega peaksid seal elavad Eesti kodanikud tulevikku silmas pidades veel arvestama?

Kui registreerimine tehtud, siis midagi muud praegu ette võtta pole vaja. EL-i, sealhulgas Eesti kodanikele, kes 2020. aasta 31. detsembri seisuga Ühendkuningriigis juba elavad, loob lahkumisleping olukorra, et nende elamistingi­mused jäävad sellisteks, nagu need siiani on olnud. Britid ei tohi neile enam nende eluaja jooksul ÜK kodanikega võrreldes karmimaid elamistingimusi ette kirjutada.

Küll peavad need, kes asuvad ÜK-sse elama alates 1. jaanuarist 2021, arvestama, et välja­astumisleping neile enam ei laiene ega paku kaitset. Siis hakkab kehtima juba uus immigrat­sioonikorraldus, mida praegu alles koostatakse.

Stipendiumide taotlemine ÜK-s õppimiseks on pikk protsess. Selleks, et seal 2021. aastal õppima asuda, tuleb hiljemalt sügisel 2020 tegutsema hakata.

Siiani on ÜK haridusministeerium aasta kaupa kinnitanud, et õppemaksud EL-i kodanikele ei muutu. Me ei tea, kas seda öeldakse ka järgmise õppeaasta kohta. Ilmselt on tark mõelda, et õppemaksud võivad muutuda, ehkki ei pruugi. Kõik oleneb edaspidistest kõnelustest ja kokkulepetest.

Kas ka ÜK-s tegutsevate Eesti ettevõtete jaoks ootab midagi taolist?

Teadaolevalt mitte. Väljaastumislepingus ei ole seda teemat käsitletud. See, mis tingimused hakkavad EL-i ettevõtetele tulevikus ÜK-s keh­tima, oleneb esiteks sellest, mis kokkulepetele jõuavad EL ja ÜK selle aasta jooksul. Ja teiseks sellest, milliseid riigisiseseid ümberkorraldusi britid ise teevad.

EL soovib ÜK-ga laiaulatuslikku vabakau­banduslepingut, mis on ka fikseeritud eespool mainitud tulevikusuhete deklaratsioonis. Tõsi, sellise vabakaubanduslepingu peaksid eeldusli­kult ratifitseerima kõigi liikmesriikide parlamen­did, millele kulub omajagu aega.

Kindel on, et ÜK jääb edaspidigi Eesti liitla­seks, partneriks ja sõbraks. Eriti tähtis on ÜK meile mõistagi julgeoleku ja kaitse valdkonnas.

Mida peaksid silmas pidama Eestis elavad britid?

Eesti nende uut registreerimist ei nõua, sest meie e-riik toimib. Kui britid on siia juba elama asunud, siis nad on kantud ka rahvastikuregist­risse ja saanud meie ID-kaardi. Küll tuleb neil käesoleva aasta lõpus välja vahetada oma ID- kaart, kui nad soovivad uuest aastast näiteks ÜK-sse reisida. Kui nad reisida ei kavatse, ei pea nad isegi dokumente vahetama, sest ID-kaardid kehtivad kehtivusaja lõpuni. Meie siseministee­rium on asjakohast teavitust juba alustanud ja jätkab seda ka edaspidi.

Mis Brüsselis 1. veebruarist muutub?

Ainus koht, kus brittide lahkumine on nähtav, ongi Brüssel, kus nad ei istu enam liikmesriikide laua taga. Britid lahkuvad 1. veebrua­rist ka Euroopa Parlamendist, kus alustavad tööd allesjäänud liikmesriikide täiendavad parlamendiliikmed, nende seas Riho Terras Eestist. Oma volinikku Euroopa Komisjoni koosseisus polnud brittidel juba praegu, sest Ühendkuningriik loobus tema nimetamisest.

Muutub veel see, et Eesti saab ühe koha juurde ka EL-i nõuandva organina tegutsevas Euroopa Regioonide Komitees, kuhu kuuluvad enamasti kohalike omavalitsuste esindajad. Selleks lisandub meie praegusele kuuele komitee liikmele veel üks täisliige koos enda asendusliikmega.

Tänavu sügisel toimub sama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, mis koosneb töötajate ja tööandjate organisatsioonide esin­dajatest. Sealgi on meil praegu kuus liiget, aga saame ühe koha juurde.

Kas Eestil tasub loota, et ÜK lahkumise järel suureneb meie osatähtsus ühisrahastuses, mis toob meile täiendavaid miljoneid?

Tänavu kindlasti mitte, sest kehtima jääb prae­gune eelarve koos oma raamistikuga. Üleminekuperioodil jätkab ÜK osamaksete tasumist EL-i eelarvesse ja saab ka ise sealt toetusi. Iseasi, mis juhtub siis, kui üleminekuperiood läbi saab, kuid sellest me saame kõige varem aimu sel sügisel.

Milliseks võivad kujuneda tulevikusuhete läbirääkimised?

Võib arvata, et kui ÜK lahkumisläbirääkimised olid rasked, siis tuleviku üle peetavad läbirääki­mised kujunevad veelgi keerulisemaks. Piltlikult võib öelda, et abielu on lahutatud, nüüd tuleb edasi vaadata, kuidas edasist kooselu korral­dada. Kõige varem saavad tulevikuläbirääkimi­sed alata märtsis, kui liikmesriigid suudavad selleks ajaks oma eesmärkides kokku leppida.

Kuivõrd Eesti saab neis läbirääkimistes osaleda?

Eesti on EL-i liikmena läbirääkimiste laua taga ja meie hääl on samamoodi kuulda nagu Saksamaa või Soome hääl.

Nii et Eesti teadmata ei saa midagi sündida?

Kindlasti mitte. Euroopa Komisjon on otseselt seotud liikmesriikide antud mandaadiga.

Teksti autor: Peeter Raidla

Artikkel ilmus 30.01.2020 ajalehe Maaleht Brexiti teemalisel erilehel, mis valmis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös Välisministeeriumiga.

Leave a Reply