Murrame müüte!

14. Jan 2021

Mis ühendab kliima- ja terviseteemasid? Mõlema kohta on liikvel palju infot, mis tõele ei vasta. Kogusime kokku viis müüti, mis kliima teemal internetiavarustes ringlevad ja palusime neid kommenteerida Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhil Lauri Tammistel.

  1. Paljud maailma piirkonnad, näiteks Hiina ja Kagu-Aasia riigid ei tegele sama põhjalikult süsihappegaasi õhku paiskamise vähendamisega nagu Euroopa Liit.  Seetõttu on ka Euroopa ponnistused mõttetud.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juht Lauri Tammiste

Siin tuleb vaadata medali mõlemat külge. Esiteks pole tõsi, et teised riigid teemaga ei tegele. Maailmas on taastuvenergia kasutamine viimastel aastatel väga palju kasvanud, sest tehnoloogia areng on taastuvenergia efektiivsust nii palju parandanud ja odavamaks muutnud, et see on muutunud parimaks elektritootmisviisiks paljudes maailma paikades. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) koostatud ülevaade näitab, et järgmise viie aastaga kasvab paigaldatud taastuvenergia võimsuste maht kogu maailmas 50% võrra. Seejuures on lisaks Euroopale kiiremini kasvavad piirkonnad Hiina ja USA.

Tõsi, Hiina on äärmiselt suur laev, mida ümber pöörata, kuid seal juba saadetakse pensionile vanu ja väiksemaid söega töötavaid elektrijaamu ja ei lubata rajada väiksemaid ebaefektiivseid söejaamu. Võimsuste erinevuse illustreerimiseks toon sellise näite: Hiinas on viimase kümne aastaga pensionile saadetud söega köetavaid elektrijaamu, mille tootmisvõimsus on üle 100 GW. Eestis on kogu elektritarbimise maksimaalne võimsus 1,6 GW.

 
Medali teine pool on eurooplaste tarbimisharjumused. Meie ökoloogilisest jalajäljest pool sünnib Aasias, sest seal toodetakse kaupu, mida eurooplased tarbivad. Seejuures tekib Rootsis imporditud kaupadest koguni 72% CO2 jalajäljest. Järelikult on Euroopa keskkonnamõju suurem kui statistika näitab ja seega on põhjendatud meie aktiivne tegelemine kliimaküsimustega.

2. Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine vajab sadade miljardite eurode eest lisakulutusi. Eurooplased pole nii rikkad, et seda kinni maksta.

Eurooplased ega keegi teine pole nii rikkad, et maksta kinni kliimamuutuste tagajärgi. Kui räägitakse miljarditest, räägitakse investeeringutest ja see pole täiendav kulu, vaid toob kaasa innovatsiooni ja töökohti. Lisaks parandavad kliimaneutraalsuse saavutamiseks mõeldud investeeringud elukeskkonda: saame puhtama välisõhu, paremad ökosüsteemid, mugavad energiasäästlikud hooned. Oluline on ka see, et me ei alusta nullist – ettevõtted nagunii investeerivad oma tootmisprotsesside parandamisse, riik transpordi ja energiasüsteemi arendamisse, inimesed oma kodudesse: kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb lihtsalt teha veidi rohkem, rohelisemalt ja kiiremas tempos.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusel valmis 2019. aasta sügisel analüüs, kus käsitlesime Eestis 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise võimalusi, selleks vajalikke meetmeid ja investeeringuid. Leidsime, et kui rakendada 60 analüüsis vaadeldud meedet, toovad need ühiskonnale säästu (nt kütusekulu vähenemine, hoonete energiatõhususe kasv). Järelikult tähendab kliimaneutraalsuse poole püüdlemine Eestile kokkuvõttes säästu ja soodustab innovatsiooni.
Toon näite teisest valdkonnast: Eesti on panustanud e-teenuste arendamisse, tehes seda alguses sel eesmärgil, et meil endil oleks mugavam toimetada, aga nüüd on e-teenustest saanud ekspordiartikkel ja trump Eesti turundamisel. Nii et paljude asjade puhul ei pea spunki otsima, vaid on võimalik kohe pihta hakata.

3. Euroopa ettevõtjad satuvad teiste maailmajagude ettevõtjatega võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda, sest peavad tegema kalleid investeeringuid oma tootmise kliimasõbralikumaks muutmiseks, kuid teised saavad jätkata samamoodi nagu seni.

Euroopa peab näitama eeskuju, et ka teisi riike tegutsema innustada. Kui Euroopa täidab lubadused, mis Pariisi kokkuleppe ja mitmete direktiividega võetud, saame sirge seljaga oma kaubanduspartneritele öelda, et kui tahate meiega kaubelda, peate samu reegleid täitma.
Euroopa Komisjon on öelnud, et riigid, kes tahavad Euroopasse kaupa või teenust müüa, peaksid meiega sarnastel alustel CO2 maksu tasuma või kliimanõudeid täitma. Seda hakatakse edaspidi rohkem jälgima.
Oluline on ka see, et kui oleme kliimavaldkonnas teerajajad, muutuvad Euroopas välja töötatud uued standardid, tooted ja teenused peagi normiks ka teistel turgudel. Küll aga võib tekkida küsimus, kas innovatsioon toimub piisavalt kiiresti, et kliimanõuete tõttu kaduvate toodete ja teenuste asemele uusi luua.

Usun, et need riigid, kes on paindlikud ja kiired kohanejad, on edukad – näiteks Eesti. Samas riikides, kelle ettevõtluskeskkond on jäik, kus innovatsiooni ning teadus-arendustegevusse ei panustata, on muutused valulikumad.  


4. Kliimaneutraalseks muutumine tähendab Eesti jaoks rohkem kui 10 000 inimese töötuks jäämist Ida-Virumaal.


Kindlasti sõltub palju nii inimestest endist kui ka valitsuse poliitikast ja ettevõtete tegutsemisest. Valitsusel peab olema selge plaan, mida teeme selle riski realiseerumise vältimiseks: kuidas investeerime Ida-Virumaal ümberõppesse, loome uusi tootmis- ja teenindusettevõtteid.

Praegu on käimas mitu projekti, mille raames on toimunud ida-virumaalastega  arutelusid – neist on kõlama jäänud, et kaevurid tahaksid kujundlikult öeldes maa alt välja pääseda. Inimesed saavad aru et maailm on muutumas, nad soovivad puhta energeetika töökohti, samuti mõeldakse turismile. Ka energiasäästlik ehitus on valdkond, mis Ida-Virumaale sobiks, sest seal on selle valdkonna teadmisi ja kogemust.

Oluline on ka see, et valitsus ütleks välja, mis tempos põlevkivist väljumine toimub – see, et Eestis põlevkivist 2050. aastal elektrit ei toodeta, on päris kindel.

Euroopa Komisjoni roheleppe üheks oluliseks osaks on ka haavatavamate regioonide aitamiseks loodud õiglase ülemineku fond ja meil Eestis peaks olema kolm-neli suuremat ideed, kuidas Ida-Virumaal uus majandusedu üles ehitada ja milliste tegevuste jaoks sellest fondist raha taotleda. Positiivse algatusena on valitsus ka loonud eraldi õiglase ülemineku töörühma ning loodetavasti pannakse paika asjalik plaan ning seda toetav investeerimiskava.

5. Eestis pole taastuvenergiat kasutades võimalik tagada elektritootmises täielikku varustuskindlust ja tekib oht jääda aeg-ajalt elektrita.


Kindlasti ei vasta see tõele. Eesti suur pluss on see, et oleme Põhjamaade ja Balti riikide elektrivõrkudega üsna hästi ühendatud. See annab meile võimaluse puhvri loomiseks – suure tõenäosusega on igal ajahetkel kusagil meie regioonis elektritootmisvõimsused töös ja seda saab importida, või kui endal on palju, siis eksportida. Tehnoloogia taha varustuskindluse tagamine ei jää.

Tõsi, kui kõikides riikides kasvab taastuvenergia osakaal, kasvab ka elektrisüsteemi tasakaalustamise vajadus. Ka siin on lahendusi lisaks piiriülesele kaubandusele päris palju.  Näiteks on kaalutud Paldiski lähedale merepõhja pumphüdroakumulatsioonijaama rajamist. See töötab hüdroenergia baasil. Teine energia salvestamise võimalus on elektriakud. Kolmas variant on vesinikust energia tootmine ja salvestamine – kui praegu toodetakse vesinikku teistest kütustest, näiteks maagaasist või naftast, siis tulevikus on see võimalik tuule ja päikese abil. Või ka soojuse salvestamine. Nii et küsimus pole tehnoloogias, vaid selles, milline neist tehnoloogiatest ja nende kombineerimise viisidest on tulevikus majanduslikult kõige mõistlikum.

Leave a Reply