Euroopa Liit sellel nädalal: 11.–17. jaanuar

jaanuar 11th, 2021

Endiselt on kogu Euroopa Liidu tähelepanu COVID-19 vastu võitlemisel ja vaktsiinidel. 6. jaanuaril sai Moderna COVID-19 vaktsiin Euroopa Ravimiametilt heakskiidu ning 8. jaanuaril pani Euroopa Komisjon ette osta lisaks veel 300 miljonit doosi BioNTech ja Pfizeri COVID-19 vaktsiini. 12. jaanuaril arutlevad Euroopa Parlamendi liikmed Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi peadirektori Sandra Gallinaga COVID-19 vaktsiinide teemal. 14. jaanuaril peab Euroopa Komisjon oma tavapärast aasta alguse seminari, et arutada 2021. aasta tegevuskava ning päevakajalisi teemasid. Eestis toimub 13. jaanuaril järjekordne Avatud Ühiskonna Foorum, kus arutletakse õigusriigi probleemide üle.

Read the full entry

Euroopa Liit sellel nädalal: 4.–10. jaanuar

jaanuar 4th, 2021
Rua Augusta kaar Lissabonis Portugalis 01.01.2021 © EU2021PT

1. jaanuaril algas Portugali eesistumine ELi nõukogus, mis kestab 30. juunini 2021. Eesistujariigina keskendub Portugal Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast väljatoomisele. Peale Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust 1. jaanuaril 2021 seisab Portugalil ees ka Ühendkuningriigiga saavutatud lepingu rakendamine ning uute partnerlussuhete arendamine. Kuna Ühendkuningriik ei osale enam ELi ühisturul ja tolliliidus, toob see kaasa hulga muutusi mõlemale poolele.

Read the full entry

Euroopa Liit sellel nädalal: 21.–27. detsember

detsember 21st, 2020
© Euroopa Liit

Täna, 21. detsembril on oodata Euroopa Ravimiameti otsust esimese COVID-19 vaktsiini turule lubamise kohta, millele järgneb Euroopa Komisjoni otsus vaktsiini kasutuselevõtuks. Vaktsineerimised algavad paljudes liikmesriikides pühapäeval, 27. detsembril. Tänasel Balti peaministrite videokohtumisel osaleb Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Jätkuvad ka pingutused Brexiti-järgse kaubandusleppe sõlmimiseks.

Read the full entry

Vivian Loonela: rohepöörde võti ja vahendid

detsember 17th, 2020

Aasta tagasi, detsembris 2019, leppisid Euroopa Liidu valitsusjuhid kokku, et aastaks 2050 on Euroopa kliimaneutraalne, see tähendab, et süsihappegaasi ei eritata rohkem, kui neid ära siduda suudetakse. See ongi Euroopa roheleppe põhisisu ja -eesmärk. Kliimaneutraalsuse eesmärk ei ole maailmaparandamine, see on kaalutletud otsus – Maailma Majandusfoorumi 2020.a hinnangu järgi on kliimamuutus suurim oht nii maailma majandusele kui ka ühiskonnakorrale laiemalt. Oleme praeguseks jõudnud olukorda, kus ilma suuremate reformideta edasi ei saa – samamoodi jätkamine tooks kaasa väljakannatamatult palju  kliimamuutusest tulenevaid kulutusi ja ettenägematuid sotsiaalseid tagajärgi.  Ja kui peab tegutsema hakkama, on otstarbekam on olla ise esimene ja sellest kasu lõigata. Võrdluseks võiks tuua Eesti 20 aasta taguse otsuse arendada kõigi jõududega digiriiki – seda ei olnud mujal veel tehtud ja esimesena alustamine andis meile juurde palju tugevust, aga ka võimalust olla sel teemal suunaseadjaks.

Read the full entry

Euroopa tulevik on digivalitsemine

detsember 15th, 2020
© EU2020DE

Euroopa valitsusasutustes on käimas põhjalikud tehnoloogilised muutused, kirjutavad Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager, Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn ja Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton.

Read the full entry