Tööhõivevolinik Thyssen: EL kaotab meeste ja naiste erineva hõivemäära tõttu sadu miljardeid

19. Jul 2017

Täna ja homme Tallinnas viibiva Euroopa Komisjoni voliniku Marianne Thysseni sõnul oleks isade suuremast panusest pereelusse kasu ka majandusele, kusjuures Eesti võiks siinkohal paljudele Euroopa riikidele eeskujuks olla.

– Millised on teie peamised ootused seoses tööhõive-, sotsiaal-, perekonna- ja soolise võrdõiguslikkuse ministrite mitteametliku kohtumisega?

Eesistujariik Eesti on valinud selle kohtumise keskseks teemaks töö- ja eraelu tasakaalu. See on minu jaoks väga oluline küsimus, kuna see puudutab naiste ja meeste võimalusi ühitada töö- ja eraelu. Püüan kohtumisel leida toetust komisjoni hiljutisele ettepanekule töö- ja eraelu paremaks tasakaalustamiseks ning see on esimene kord, kus ministrid saavad kõnealuses küsimuses oma arvamust avaldada. Seepärast on see ka väga tähtis võimalus saada aimu nende hoiakutest nimetatud valdkonnas.

– Millised on teie arvates kolm kõige tähtsamat töö- ja eraelu tasakaaluga seotud otsust, mis tuleks Euroopa Liidus vastu võtta?

Vaatamata sellele, et naised moodustavad  tänapäeval 65% ülikoolilõpetajatest, on nad tööturul ikka alaesindatud. Üks olulisi põhjusi näib olevat see, et naised võtavad endiselt suurema osa pere eest hoolitsemisega seotud kohustustest enda kanda, sama ajal kui mehed võtavad endale sissetuleku teenimise kohustuse. See on ebaõiglane naiste suhtes, sest vähendab nende sissetulekut ja tulevast pensioni. See on ebaõiglane meeste suhtes, kellel ei ole võimalik veeta piisavalt aega oma lastega. Ent sellega kaasneb ka majanduslik kahju – naiste ja meeste tööhõivemäära erinevus läheb ELi majandusele maksma umbes 370 miljardit eurot aastas.

Selle probleemiga tegelemine nõuab laiaulatuslikku lähenemisviisi ning tähendab tegutsemist järgmistes valdkondades: perepuhkused ja paindlik töökorraldus; lapsehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuse kättesaadavus; lapsevanemate ja hooldajate töötamist pärssivate majandustegurite vähendamine. ELi liikmesriigid, kohalikud omavalitused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond peavad tegema tihedat koostööd, et nendes valdkondades edu saavutada.

– Kas Eesti võiks siin olla eeskujuks?

Eestil on juba väga tugev töö- ja eraelu tasakaalustamise raamistik ning isa- ja hoolduspuhkuse osas on Eesti kindlasti väga hea eeskuju. Tuleb siiski nentida, et kui naiste ja meeste tööhõivemäära erinevus Eestis on väiksem kui Euroopa Liidu keskmine, siis statistika kohaselt mõjub laste saamine naiste tööhõivele väga negatiivselt. Ühe alla kuueaastase lapsega naiste keskmine tööhõivemäär on peaaegu 27% madalam kui ilma lasteta naiste tööhõivemäär. Ühelt vanemalt teisele mitteülekantava vanemapuhkuse kehtestamine ning alla kolmeaastaste lastele mõeldud lapsehoiuvõimaluste suurendamine võivad oluliselt selle probleemi lahendamisele kaasa aidata.

– Kui kaua võiksid isad väikeste lastega koju jääda, selleks et nii ema kui ka isa saaksid osa võtta pereelust ja soovi korral samal ajal end ka tööalaselt teostada? Mida saab Euroopa Liit teha, et aidata isadel väikeste lastega praegusest kauemaks koju jääda?

Komisjoni ettepanek sisaldab uut isade õigust võtta lapse sünni korral vähemalt kümme päeva isapuhkust. Samuti võiks meie ettepaneku kohaselt nii isadel kui ka emadel olla mõlemal eraldi õigus võtta tasustatud vanemapuhkust. Nii anname meestele olulise põhjuse seda võimalust samuti kasutada. Soovin rõhutada, et me ei sunni isasid koju jääma. Otsus jääb nende enda teha, kuid meie ettepaneku eesmärk on tagada, et igal kodanikul on tõesti võimalik töö- ja pereelu ühitada.

Seetõttu teeme ka ettepaneku, et väikeste laste vanematele antaks õigus paluda tööandjalt paindlikke töötingimusi. Selleks, et tagada töötavatele inimestele võimalus hoolitseda raskelt haigete või neist sõltuvate sugulaste eest, soovime neile anda ka õiguse võtta hoolduspuhkust.

Loomulikult ei ole võimalik aidata vanematel töö- ja pereelu mõistlikult ühitada, kui lasteaiad ja eelkoolid ei paku selleks piisavalt võimalusi. Euroopa Liit ei saa selles valdkonnas küll õigusakte vastu võtta, kuid oleme liikmesriikidele toeks poliitiliste suuniste ja rahastamisvõimalustega.

– Euroopa Komisjonis käib ka arutelu töötajate lähetamise direktiivi üle. Kas tõesti on põhjust loota, et tulevikus on näiteks Eestist Rootsi saadetud töötajal sada protsenti samasugused töötingimused kui kohalikel töötajatel, arvestades ka palka ja elamistingimusi? Miks on lähetatud töötajate võrdne kohtlemine nii oluline?

Komisjon soovib oma ettepanekuga töötajate lähetamise kohta tagada õigluse siseturul. Soovime, et samas kohas tehtud samale tööle kehtiksid samasugused tasustamiseeskirjad. Vastasel juhul ei toimi siseturg nõuetekohaselt, sest tekib ebaaus konkurents. Kuid me ei tee ettepanekut palkade ühtlustamiseks Euroopa Liidus. Soovime üksnes tagada, et vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid kohustuslikke tasustamiseeskirju kohaldataks ka lähetatud töötajate suhtes.

Majandusarenguga käivad loodetavasti kaasas ka kõrgemad palgad ja paremad elamistingimused, kuid see on pikaajaline protsess, mis ulatub meie ettepanekust palju kaugemale. Komisjon ei tee ka ettepanekut tööjõukulude ühtlustamiseks: sotsiaalkindlustusmakseid ja muid makse makstakse ka edaspidi päritoluriigis vastavalt seal kehtivatele õigusaktidele. Seega saavad lähetatud töötajad parema kaitse ja mõnel juhul võtavad koju kaasa ka parema palga. See tuleb kasuks ka äritegevusele, sest meie ettepanek hõlbustab piiriüleste teenuste pakkumist.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja tööjõu liikumise volinik Marianne Thyssen viibib 19. ja 20. juulil Eestis Tööhõive-, sotsiaal- ja terviseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus teemadena on laual ka töö- ja pereelu ühitamine ja töötajate lähetamine.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Leave a Reply