Tugev Euroopa Liit on vaba Eesti tagatis

9. May 2018

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Eesti tähistab sel aastal oma sajandat sünnipäeva. Taasiseseisvuse 27 aastast poole ehk 14 aastat on Eesti kuulunud Euroopa Liitu. Euroopa Liidu liikmeks saamine seati eesmärgiks kohe pärast taasiseseisvumist. Seda väga lihtsal põhjusel, et vaba riik kestaks kauem, kui enne Eesti okupeerimist. Tänaseks on Eesti Euroopaga poliitiliselt ja majanduslikult lõimunud ning see aitab meil loodetavasti veel väga kaua olla iseseisev, demokraatlik ja euroopalikke väärtusi tähtsaks pidav riik.

Liikmesriikide iseseisvuse kaitsmine rahu tagamise kaudu Euroopas oli Euroopa Liidu loomise alusmõte. Samuti demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete väärtustamine. Kui küsida eestlastelt, miks Euroopa Liitu vaja on, siis just neid kahte põhimõtet peame ka meie eurooplaste arvamusi uuriva Eurobaromeetri järgi kõige tähtsamaks. Lisaks muidugi Euroopa Liidu majanduslik ja kaubanduslik võimsus. Kahtlemata on Euroopa Liitu kuulumine aidanud Eestil jõuda meie praeguse arengutaseme ja tänaste võimalusteni. Meie liikmeks saamisest alates on Euroopa Liidu eelarvest Eestisse investeeritud 10 miljardit eurot. Umbes nii suur on praegu Eesti riigi ühe aasta eelarve. Ka Euroopa Liidu uuel, 2021. aastal algaval eelarveperioodil saab Eesti Euroopa Liidu eelarvest oluliselt rohkem, kui eelarvesse maksab, aga vähem kui seni. Just kasvanud jõukuse tõttu ei oleks meil vaja Euroopa Liidu eelarvest tulevate maksete vähenemisest suurt numbrit teha. Me pole veel kaugeltki nii jõukad, et hakkaksime Euroopa Liidu eelarvesse maksma rohkem, kui sealt saame. Kuigi läbirääkimised alles algavad, saame lihtsustatult öelda, et kui seni saime ühe sissemaksud euro eest tagasi neli eurot, siis edaspidi saame kolm.

Euroopa Liidu vahenditest olulisemad on ettevõtetele loodud majanduslikud võimalused – Euroopa Liidu siseturg ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine. See annab meie ettevõtjatele piiranguteta juurdepääsu 500 miljonile tarbijale. Eesti eksportis 2017. aastal 71% kaupadest Euroopa Liidu turule. Lisaks teevad Euroopa Liidu vabakaubanduslepingud liidust väljapoole eksportimise meie ettevõtjatele lihtsamaks, Eestil üksi oleks keeruline või võimatu samadel tingimustel lepinguid sõlmida. Meie turg üksi on lihtsalt nii väike, et ei paku sageli huvi.

Ja siis muidugi isikute vaba liikumine. Minu tütar sündis samal aastal, kui Eesti Euroopa Liidu liikmeks sai. Kui olin sama vana kui tema praegu, ei olnud ma kordagi välismaal käinud. Enne taasiseseisvumist polnud see lihtsalt võimalik või oli väga keeruline. Ehk just sellepärast, et paljudel meist see võimalus puudus, peavad eestlased isikute vaba liikumist kõige olulisemaks Euroopa Liidu saavutuseks üldse (94% eestlastest). Tänaste noorte võimalused on hoopis teistsugused, Eestit viib tulevikus edasi laia silmaringiga, palju näinud ja haritud põlvkond. Muidugi ei ole see nii ainult tänu Euroopa Liidule, aga Euroopas reisimist, õppimist ja töötamist lihtsustab see oluliselt.

Peatumata ja vajaduseta raha vahetada ühest Euroopa otsast teise reisides ei mõtle me aga sageli sellele, et meil on see võimalus just tänu Euroopa Liidule. Ega mõtle ka sellele, et need hüved ei ole iseenesestmõistetavad. Euroopa Liit loodi selleks, et lahendada riikide ühiseid probleeme, mida üksi lahendada oleks keeruline või vähemalt mitte nii tulemuslik. Seetõttu alustati söe- ja terasetööstusest, põllumajandusest ja kaubavahetusest. Need olid sel ajal olulisimad valdkonnad, milles turu avamine ja koostöö tegemine aitas liidu loonud riikide majandust pärast teist maailmasõda kiiresti üles ehitada ja kasvatada.

Täna on rahvusvaheline keskkond ja riikide väljakutsed hoopis teistsugused: ränne, siseturvalisus, kaitse ja julgeolek, tehnoloogia ja digivaldkonna kiire areng. Euroopa Liidu riigid peavad neile koos reageerima, sest kui see ei õnnestu, on ohus ka senised hüved ja vabadused. Seda nägime rändekriisi ajal, mis hakkas reaalselt ohustama eestlastele kõige olulisema Euroopa Liidu hüve, isikute vaba liikumise säilimist. Just nende uute poliitikavaldkondade arendamisele ja olemasoleva säilitamisele läheb Euroopa Liidu arutelude põhitähelepanu nii sellel kui järgnevatel aastatel. Uusi prioriteete peab arvesse võtma ka uus Euroopa Liidu eelarveperiood, mis paratamatult tähendab, et senistele poliitikavaldkondadele jääb vähem raha.

President Lennart Meri ütles 1998. aastal Saksamaal peetud kõnes, et „Euroopa on tagasi pöördunud Läänemerele, kust Hitleri-Stalini pakti tagajärjel pooleks sajaks lahkus. Eesti, vastupidi, ei ole Euroopast kunagi lahkunud.“ Tugev ja toimiv Euroopa Liit on meie huvides, sest just Euroopa Läänemerele jäämine tagab ka tulevikus paljuski meie iseseisvuse ja vabaduse.

 

Artikkel ilmus ajalehes Postimees 08.05.2018

Leave a Reply