#veebimeedik Anu Parvelo: loomulikult otsitakse vastuseid sotsiaalmeediast

21. Jan 2021
Foto: Raigo Pajula

 
Anu Parvelo (26) kuulub nende inimeste hulka, kes elavad põhimõtte „kes teeb, see jõuab” järgi. Alles septembris kolis tartlanna Tallinnasse ning asus tööle Signe Alliksoo perearstipraksises. Septembris valiti mullu kevadel ülikooli lõpetanud ja ametlikult arst-residendiks saanud Parvelo Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikmeks ning samuti alustas ta tööd MTÜ Eesti Noored Perearstid juhatuse liikmena.

Nagu suurest elumuutustest ja töökoormusest veel vähe oleks, hakkas Parvelo eelmise aasta lõpus käivitunud projekti #veebimeedikud kõneisikuks. „Ma ikka võtan endale uusi ülesandeid mõistusega. Kaalun läbi, kas ma uusi asju tegelikult ka teha jõuan,” kinnitab noor tohter. 

Veebimeedikute projekti käivitab poolsada noort arsti ja meditsiinitudengit, keda ühendab soov pakkuda inimestele sotsiaalmeedias COVID-19 seonduvat infot ning kummutada laialt levivaid väärarusaamu. Oluline on rõhutada, et #veebimeedikud teevad vabatahtlikku tööd.

Perearsti ületunnitöö

Sotsiaalmeedias ei saa #veebimeedikud toimetada täisajaliselt, vaid teevad seda töö ja õpingute kõrvalt. „Esimene huvi veebimeedikute vastu oli meeldivalt suur, aga see tekitas ka suure küsimustele vastamise koormuse,” ütleb Parvelo. „Oleme oma liikmeid aasta alguses koolitanud ning loodame nüüd jõudsamalt küsimustele vastata ja väitlustesse sekkuda. Tahame, et inimestel oleks võimalus veebimeedikuid appi kutsuda, märkides meid ära mõne postituse juures, millele kommentaare soovitakse.”

Parvelo toob näiteks oma kogemuse veebimeedikuna suhtlusest Facebooki postituste all inimestega, kes kahtlevad maskikandmise vajalikkuses ning põhjendavad seda asjaoluga, et mitmes riigis, kus maskide kandmine on kohustuslik, on viiruse levik märksa laialdasem kui Eestis.

„Selgitame neile inimestele, et maskikandmine on üks lisameede, mis piirab viiruse levikut piisknakkuse teel. Erinevatel riikidel on erinevad viiruse piiramise meetmed ja seetõttu ei saa kaht riiki otse võrrelda. Saame vastuseks tuua näiteid riikidest, kus maski kandmine toimib väga hästi. Mask ei ole imeravim viiruse vastu, aga rumal oleks seda võimalust mitte kasutada,” kinnitab Parvelo.

Ahhaa-elamus oli Parvelo jaoks see, kui üks maskikandmise eitaja Facebookis teatas, et nii nagu ta keeldub maski kandmast, ei kinnita ta autoga sõites ka turvavööd. „Kui inimene ei kaitse isegi oma elu ja tervist turvavööd kinni pannes, siis on üsna tõenäoline, et ta ei ole enda ja teiste kaitseks nõus maski kandma,” tõdeb Parvelo.

Sotsiaalmeedias esinevad inimesed peavad arvestama sellega, et võivad langeda väga isiklike rünnakute ja solvangute ohvriks. Seepärast tegutseb enamus #veebimeedikuid ühise nime all, kuid Parvelo otsustas sotsiaalmeediasse väljuda oma näo ja nimega. „Olen niimoodi rohkem avatud ja haavatavam, aga teistpidi on minu postitused isiklikumad ning seega usutavamad,” põhjendab ta valikut. „Seni on mu kogemused olnud head, paljud tänavad selgituste eest ning rünnatud mind ei ole.”

Dr Googlei võim

Dr Google on maailma kõige mõjukam arst olnud juba pikka aega ning selles pole iseenesest midagi halba, kui inimesed leiavad internetist vastused oma terviseküsimustele usaldusväärsetest allikatest. Parvelo toob näiteks, et paljudel riikidel on loodud üks keskne terviseteemasid käsitlev veebileht, kust saab erinevate sagedamini esinevate terviseprobleemide kohta asjakohast informatsiooni ja lihtsasti järgitavaid soovitusi.

Oma tööst teab Parvelo, et kui perearsti nimistus on 2000 patsienti, siis nende kõnedele ja e-kirjadele vastamine võtab aega ning ka see on üks põhjus, miks inimesed otsivad esmalt infot netiavarustest. „Inimesed tahavad ise hakkama saada, ja loomulikult otsivad inimesed järjest sagedamini vastuseid sotsiaalmeediast,” ütleb ta. „Vastavalt on vaja inimestele ka sotsiaalmeedias usaldusväärset infot pakkuda.” 

Paraku võimendab COVID-19 pandeemia ajal väärinfo levikut see, et kui inimene on korra lugenud midagi näiteks maskikandmise vastu, siis sunnivad algoritmid teda järjest vaatama samasisulist infot ning kallutavad nii tema seisukoha tasapisi maskide kandmise vastu.

Kahtlejaid veenavad näited

Parvelo on optimistlik ning eeldab, et sügiseks, mil vaktsiin on vabalt saadaval, on enamus Eesti inimesi end vaktsineerinud. Ta meenutab, et Eesti lastest on üle 90% erinevate tõbede vastu vaktsineeritud.

„Arvan, et alguses paljud inimesed kahtlevad vaktsineerimises, kuna vaktsiin on alles uus,” hindab Parvelo suhtumist plaanitavasse massilisse vaktsineerimisse. „Aga kui nad näevad, et järjest suurem arv inimesi on COVID-19 vastase vaktsiini saanud, siis kahtlused hajuvad ja ka nemad nõustuvad end vaktsineerima, et kaitsta nii oma kui kaasinimeste tervist ja liikuda taas avatud ühiskonna suunas.”

#veebimeedikud vastavad:


Valeväide: koos vaktsiiniga süstitakse mikrokiip, millega inimesi hakatakse jälgima.

Selgitus: tehnoloogiat inimeste jälgimiseks vaktsineerimise kaudu ei ole olemas. Kuigi veterinaarias kasutatakse mikrokiipe, siis need ei ole võimelised meie lemmikloomi jälgima, vaid toimivad kui registreerimiskoodid, kust saab kiibist paari sentimeetri kauguselt lugeda kiibile salvestatud teavet.
Kuigi kiipe nimetatakse sageli „mikrokiipideks” on nad peaaegu 10 korda suuremad kui vaktsineerimiseks kasutatava nõela läbimõõt. GPS jälgimisseadmed vajavad oma tööks akut või patareid, seega peavad need mikrokiipidest veel suuremad olema. Kõige tavalisem GPS seade on inimeste taskutes leiduv mobiiltelefon.

Valeväide: koroonaviiruse vastu on olemas imeravim.

Selgitus: kahjuks on tõsiasi, et praegu spetsiifilist ravi koroonaviiruse vastu ei ole. Koduses ravis on oluline sümptomaatiline ravi: tarvitada piisavalt vedelikke, ravida kõrget palavikku, köha ja nohu. Kõige olulisem on  puhata. Hoiduge ekstreemsetest meetoditest, mida reklaamitakse kui imeravimit.

Allikas: #veebimeedikud

Dr Anu Parvelo ja veebimeedikute nõuanded leiate aadressil: www.facebook.com/veebimeedikud

Leave a Reply