Vivian Loonela: rohepöörde võti ja vahendid

17. Dec 2020

Aasta tagasi, detsembris 2019, leppisid Euroopa Liidu valitsusjuhid kokku, et aastaks 2050 on Euroopa kliimaneutraalne, see tähendab, et süsihappegaasi ei eritata rohkem, kui neid ära siduda suudetakse. See ongi Euroopa roheleppe põhisisu ja -eesmärk. Kliimaneutraalsuse eesmärk ei ole maailmaparandamine, see on kaalutletud otsus – Maailma Majandusfoorumi 2020.a hinnangu järgi on kliimamuutus suurim oht nii maailma majandusele kui ka ühiskonnakorrale laiemalt. Oleme praeguseks jõudnud olukorda, kus ilma suuremate reformideta edasi ei saa – samamoodi jätkamine tooks kaasa väljakannatamatult palju  kliimamuutusest tulenevaid kulutusi ja ettenägematuid sotsiaalseid tagajärgi.  Ja kui peab tegutsema hakkama, on otstarbekam on olla ise esimene ja sellest kasu lõigata. Võrdluseks võiks tuua Eesti 20 aasta taguse otsuse arendada kõigi jõududega digiriiki – seda ei olnud mujal veel tehtud ja esimesena alustamine andis meile juurde palju tugevust, aga ka võimalust olla sel teemal suunaseadjaks.

Euroopa eeskujul  ongi sel aastal endale samasuguse kliimaneutraalsuse eesmärgi seadnud juba Jaapan ja Lõuna-Korea. Hiina on lubanud kliimaneutraalsust 2060.aastaks. USA järgmine president Joe Biden on öelnud, et tema esimesel tööpäeval ühineb USA taas kliimaleppega, kuna see on muu hulgas kasulik ka USA tööstusele. Kui maailma juhtivad majandused leiavad, et neile on otstarbekam muuta oma toimimist selle asemel, et jääda lihtsalt ootama suuremaid keskkonnakahjusid, siis on selles loogika, mida ei tasu ka meil eirata.

Eestis on arvatud, et kavandatavad muutused on liiga kiired. Kuid selleks, et püstitatud eesmärk järgmise 30 aastaga saavutada, näeb Euroopa rohelepe ette tegutsemist ja raha  igas majandussektoris, sest selge on, et fossiilkütuste kasutamise vähendamist ei saa piirata vaid mõne valdkonnaga. Seda tuleb teha igal pool, alates transpordist ja energeetikast, lõpetades ehitussektori ja põllumajandusega. Sel aastal on Euroopa Komisjon juba esitanud hulgaliselt ettepanekuid rohepöörde praktiliseks läbiviimiseks.

Kuigi lõpptähtajani on 30 aastat aega, on juba praegu oluline, et tehtaks investeeringuid, mis oleksid jätkusuutlikud ja ei töötaks vastu seatud eesmärkidele.  Ettevõtetele on kõige olulisemaks EL pakutav õiguskindlus – Euroopa kliimaseadusesse pannakse kõigi liikmesriikide otsusel must-valgel kirja nii kliimaneutraalsuse eesmärk kui ka uus eesmärk vähendada järgmise kümne aastaga kasvuhoonegaase 55% võrreldes 1990.a tasemega. See annab kindluse investeerimisotsuste tegemisel – ja samuti ka veendumuse, et riikidel on kliimaneutraalsusega tõsi taga. Investeerimisfondidel on ettevõtete mõju keskkonnale saanud aina olulisemaks teguriks investeerimisotsuste tegemisel, suured fondid ei paiguta juba praegu raha ettevõtetesse, kel puuduvad oma kliima- ja keskkonnaeesmärgid. Euroopa investeerimispank lõpetab juba 2022. aastal investeeringud fossiilkütustesse ning aastaks 2025 kavatsetakse jõuda nii kaugele, et üle poole nende laenudest läheks rohelistesse investeeringutesse. Üks Eesti pank tõi hiljuti turule nn rohelise pensionifondi – see kõik näitab, et ka erasektor usub tegutsemise vajalikkusse.

Rohepöörde kriitikud ei pea pööret majanduslikult jätkusuutlikuks. Oleme ka Eestis näinud arvutusi selle kohta, kui palju rahvuslikku rikkust jääks välja kaevandamata. Viimase 30 aastaga on Euroopa Liidus sisemajanduse kogutoodang kasvanud 60% ja samal ajal on kasvuhoonegaaside eritamine vähenenud 25%. Eesti puhul on numbrid veelgi ilmekamad – meie majandus on aastast 1993 kasvanud ligi 19 korda ja samal ajal oleme kasvuhoonegaase vähendanud 62%. Majanduskasv ja kliimateadlikkus on käinud käsi-käes.

Tehnoloogia areng võimaldab meil oma heitgaaside kogust palju kiiremini vähendada. Detsembris esitas Euroopa Komisjon kava, kuidas muuta transporti säästlikumaks. Praegu toodab transpordisektor 25% Euroopa kasvuhoonegaasidest, kuid selleks, et saavutada kliimaneutraalsus, peab see langema 90% võrra: selleks on vaja rohkem ronge, vähem lennukeid, säästlikumaid autosid. Võtmeküsimuseks on siin uued tehnoloogiad – kui vaatame kasvõi, kuidas on arenenud on teinud aastatega autode kütusesäästlikkus, siis on selge, et arenguruumi ja võimalusi on ses valdkonnas piisavalt.

Eesti voliniku Kadri Simsoni juhtimisel on ELs ka mitu uut plaani energeetika vallas, mis aitavad fossiilkütustest loobuda.  Vesinikutootmine taastuvenergia abil, peamiselt tuule- ja päikeseenergiaga. . Avamere tuuleparkide arendamine, mis jällegi vähendaks Euroopa sõltuvust imporditud fossiilkütustest.

Uusi tegevuskavasid on komisjon esitanud ka põllumajandussektorile, kemikaalidetööstusele, ringmajandusele üleminekuks ja veel paljudele elualadele. Need plaanid on läbi arvutatud, faktidel põhinevad, kooskonkreetsete sammudega, mida riigid peaks omalt poolt tegema, et kliimaneutraalsuseni jõuda – ja näevad ette EL toetusi selleks. Lihtsalt rääkimine 30 aasta pärast saabuvast sündmusest ei aita, meil on põhjalik plaan, kuidas sinna jõuda .

Pole mõtet eitada, et osa inimesi, majandussektoreid ja regioone mõjutab  rohepööre rohkem kui teisi. Eestis mõjutab rohepööre otseselt kõige enam Ida-Virumaad. Selleks, et aidata kohapeal toime tulla nii põhjaliku muutusega, on loodud Euroopa õiglase ülemineku fond, mis aitab inimesi ümber koolitada, luua uusi teenimisvõimalusi, investeerida kohalikku transporti või majade renoveerimisse. Eesti puhul räägime praeguste plaanide kohaselt 322 miljonist eurost järgmise 7 aasta jooksul,  millele lisaks on võimalik kasutada veel vähemalt sama palju lisaraha muudest Euroopa fondidest. See raha ei ole mõeldud selleks, et asendada põlevkivisektorist saadavat tulu, vaid selleks, et anda inimestele ja ettevõtetele võimalus rohepöördega toime tulla. Tulemuseks saab olla mitmekesisem ettevõtlus, puhtam keskkond, muutuv linnaruum. Lääne-Euroopas on küllaga häid näiteid, kuidas endised kaevanduslinnad on täielikult muutunud. Näiteks Liége Belgias, mis oli üks suuremaid terasetööstuse ja kaevanduskeskuseid, on nüüdseks mõlemad tööstusharud kaotanud ja saanud maailma juhtivaks filmitööstusele heli- ja videoefekte tootvaks keskuseks. Sellistesse arengutesse ei uskunud 30 aastat tagasi mitte keegi, aga nii on ometi läinud, paljuski tänu riigi kaalutletud otsustele sel teel.

Suuresti koroonakriisi tõttu otsustati suurendada EL eelarvet koos erinevate fondidega varem plaanitud 1 triljonilt 1.8 triljoni euro peale. Sinna seadsid valitsusjuhid tingimuse, et 30% läheb kliimaga seotud kulutusteks. See on läbi aegade suurim roheline investeering.

Me ei saa teha nii, nagu me oleme alati teinud – me ei saa seda endale  lubada ei majanduslikult ega ka ühiskonnana. Praegu näeme kliimamuutuse tagajärjel loodusliikide väljasuremist, halvenenud õhukvaliteeti, mis eriti koroonakriisis oluliseks muutunud. Suur hulk lisaraha eurofondidest annab võimaluse investeerida nutikalt, nii et sellest saaks pikemaajaliselt kasu nii meie majandus kui ka keskkond. Võti on Eesti inimeste, ettevõtete ja valitsuse käes – Euroopa nõu ja raha on olemas.

Artikkel ilmus 16.12.2020 Postimees onlines.

Leave a Reply